Kinnisvarapakkumised ja tehingute statistika Raasiku vallas 2020 I poolaastal

Ülevaade on koostatud tuginedes kinnisvaraportaali www.kv.ee müügipakkumistele  seisuga 30. juuni 2020. Võrdluseks on kasutatud 2019 juunilõpu ja detsembrilõpu analoogsetes ülevaadetes kirjeldatut. Samuti saab pildi viimasel kuuel kuul toimunud tegelikest kinnisvaratehingutest Raasiku vallas.

Maju on unikaalsete kuulutustena müügis 14 (neist 1 broneeritud). Pool aastat tagasi oli pakkumisi 18 (neist 2 broneeritud), Aasta tagasi 24; 2018 jõulude ajal 21 ja jaanide ajal 25; 2017 detsembris ja juunis 28; 2016 detsembris 27 ja mais 39. Niisiis pakkumiste arv on püsivas languses, maju pannakse müüki vähem.

Arukülas pakutakse müügiks 6 maja. Rohkem kui üks pakkumine on ka Raasikul ja Kalesi ning Perila külades. Pool aastat tagasi pakuti Arukülas müügiks 8 maja (neist 1 broneeritud), Kullil 4 ja Raasikul 3. Aasta tagasi müügis olnud majadest asusid 7 Arukülas, 4 Raasikul ja 5 Kurglas sh 4 valmivat maja Kivimäe teel. 1,5 aastat tagasi pakuti maju müügiks järgmiselt: 7 Arukülas ja 5 Raasikul ning 5 Kullil.

Rohkem kui 100 000 eurot soovitakse 10 maja eest 14st. Kõige rohkem küsitakse maja eest Arukülas Männiku teel: 275 tuhat. Pool aastat tagasi sooviti rohkem kui 100 tuhat 13 maja eest (18st müügis olnud majast). Aasta tagasi, kui pakkumisi oli 24, küsiti üle 100 tuhande 20 maja, sh Kiviloo mõisa eest. Amortiseerunud tare Perilas võib saada ka 37 tuhandega. 57 tuhandega võib endale soetada Raasiku aleviku servas paikneva 1913 aastal ehitatud maja, milles on 6 korterit. Maja juurde kuulub ka 1920-ndatel ehitatud kauplusehoone kolme avara ruumiga.

Korterite müügipakkumisi Raasiku vallas kv.ee vahendusel on hetkel kokku 14, pool aastat tagasi oli neid 7 ja aasta tagasi 9. 2018 detsembris oli pakkumisi 12 ja juunis 11; 2017 detsembris  13 ja juunis 15; 2016 detsembris 19 ja mais 23. Müügipakkumised jagunevad võrdselt Aruküla ja Raasiku vahel: kummaski 7. Pool aastat tagasi oli Raasikul 3 pakkumist, Arukülas 2, Härmas ja Kivilool kummaski 1. Aasta tagasi oli Raasikul 6 (neist 5 Tehase teel) ning Arukülas, Härmas ja Kivilool igas 1 pakkumine. 2018 jõulude ajal oli enim kortereid müügis Arukülas: 6. Raasikul pakuti 5 korterit ja Härmas ühte.

Pool aastat tagasi küsiti korterite eest vahemikus 31 500 eurot (2-toaline Raasikul Teemeistri teel) kuni 157 900 eurot (6-toaline Arukülas Staadioni tänaval). Aasta tagasi oli odavaim pakkumine 15 900 eurot (renoveeritud ja osaliselt möbleeritud ühetoaline Kivilool) kuni 73 000 eurot (remontivajav neljatoaline Arukülas Põllu tänaval). 2018 lõpus pakuti ühetoalist Raasikul Tehase teel 32 tuhandega ja neljatoalist Arukülas Staadioni tänaval 76 tuhandega.

Korterite ruutmeetrihinnad müügipakkumistes ulatuvad 757st eurost (kahel Raasiku korteril) 1282 euroni (Arukülas Staadioni tänaval kahel kahetoalisel korteril). Pool aastat tagasi oli kõrgeim küsitav ruutmeetrihind 1113 eurot (Tehase tee 3-toalisel) ja aasta tagasi 1163 eurot (2-toaline Raasikul Paju tänaval).

Arukülas on seega pakkumisel 6 maja ja 7 korterit. Raasikul on müügis hetkel 2 maja ja 7 korterit.

Majaosade müügipakkumiste rubriigis on hetkel 4 pakkumist: kaks viietoalist ridamajakorterit Raasikul ja paarismaja Aruküla männikus. Pool aastat tagasi oli 3 pakkumist: Paju põik ridamajaboks ja kaks majaosa Arukülas. Aasta tagasi oli samuti 3 pakkumist: ridamajakorter Härmas ja kaks ehitusjärgus paarismaja boksi Arukülas. 1,5 aastat tagasi pakuti ainsana Härma ridamajakorterit; 2 aastat tagasi selles kategoorias kuulutused puudusid.

Äripindade müügipakkumisi on hetkel 5, pool aastat tagasi 4, aasta tagasi 2 ja 1,5 aastat tagasi 3. Uuesti on müüki pandud Aruküla endine veinitehase kompleks. Teised pakkumised on Aruküla Konsumi kõrval olev äripind, lao- / tootmishoone Kalesil, laudakompleks / äripind Järsil ja Peningi kauplus.

Garaaze endiselt müügiks ei pakuta, vähemasti kv.ee vahendusel.

Maa/krundid-kategooria müügipakkumisi on 36, lisaks 4 kinnistut Haljala külas Pärtli teel. Pool aastat tagasi oli pakkumisi 43 (siis lugesin needsamad Pärtli tee krundid sisse). Aasta tagasi oli selles kategoorias müügipakkumisi 49, 1,5 aastat tagasi samuti 49. 2018 juunis oli pakkumisi 52, 2017 jõulude ajal 61 ja 3 aastat tagasi 69.

36st pakkumisest on elamumaa sihtotstarbega krunte 15. Maa ruutmeetri hinnad on vahemikus 0,36 kuni 161 eurot, sõltuvalt maasihtotstarbest, kommunikatsioonidest, asukohast. Kommunikatsioonidega varustatud elamumaa krundi ruutmeetri eest küsitakse alevikes kuni 48 eurot ruutmeeter. Kuni paar eurot ruutmeeter küsitakse enamasti sellise arenduse krundi puhul, mis eksisteerib eeskätt paberil. Hinnad on põhimõtteliselt samad püsinud vähemalt viimased kolm aastat. Erandina Aruküla Konsumi kõrval olev hoonestatud ärimaa pakkumine, mille ruutmeetri hinnaks pikemat aega 161 eurot.

Üüripakkumised. Üürile pakutakse maja Arukülas ja kahte tuba Raasiku õlletehase hostelis. Üürile ei pakuta ühtegi majaosa, maatükki ega garaazi ehk üüriturg on vallas jätkuvalt olematu, vähemasti selle konkreetse kinnisvaraportaali vahendusel.

 

Tehingute statistikast (Maa-amet, kinnisvara hinnastatistika)

Alates 1. jaanuar kuni 30. juuni 2020 ehk viimase 6 kuu jooksul tehti Raasiku vallas kokku 114 tehingut kinnisvaraga ehk keskmiselt 4,4 tehingut nädalas. 2019 II poolaastal oli tehinguid 128  ehk keskmiselt 5 tehingut nädalas. 2019 esimesel poolaastal 97 tehingut ehk 3,7 tehingut nädalas. 2018 teise poolaasta jooksul tehti tehinguid 115; jaanuar – juuni 2018 – 105.

Lõviosa tehingutest on ostu-müügitehingud, lisaks kinkimine, vahetus ja muud tehingud. Viimase kuue kuu jooksul toimus 89 ostu-müüki, ka periood varem oli ostu-müügitehinguid 89. Kinketehinguid toimus tänavu esimesel poolaastal 22, periood varem 17.

Kokku 114 tehinguga viimase poole aasta jooksul vahetas Raasiku vallas omanikku 226 hektarit maad koguväärtusega 6,16 miljonit eurot. 2019 II poolaasta näitajad olid 128 tehingut, 386 hektarit maad 7,93 miljoni euro väärtuses.

Müüjatest 66 (kokku 114st tehingust) olid eraisikud (periood varem oli eraisikutest müüjaid 104; 2019 I poolaastal 64; 2018 II poolaastal 59 ja I poolaastal 66) ja 41 eraõiguslikud juriidilised isikud ehk ettevõtted (periood varem 16; 2019 I poolaastal 22; 2018 II poolaastal 51, 2018 I poolaastal 31). Riik tegi viimasel kuuel kuul 2 müügitehingut (periood varem 5; 2019 I poolaastal 7; 2018 II poolaastal 3 ja I poolaastal 4). Vald tegi sel perioodil 3 müügitehingut (periood varem – 2).

Eraisikutest ostjaid oli 90 (2019 II poolaasta – 79, 2019 I poolaasta – 67, 2018 II poolaasta – 81, 2018 I poolaasta – 76). Eraõiguslikke juriidilisi isikuid ehk ettevõtteid oli 16 (2019 II poolaasta – 34, 2019 I poolaasta – 17, 2018 II poolaasta – 123, 2018 I poolaastal 24). Välismaalased tegid 2 ostutehingut (periood varem – 4; 2019 I poolaasta – 6).

Perioodil toimus 77 kinnisasja tehingut (tehingud maaga, mis võib, aga ei pruugi olla hoonestatud; 2019 II poolaasta 100, 2019 I poolaasta 74, 2018 II poolaasta 78) ja 37 korteriomandi tehingut (2019 II poolaasta 28, 2019 I poolaasta 22, 2018 II poolaasta 37).

77st kinnisasja tehingust 43-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (eelmisel perioodil 100st tehingust 44-l juhul, 2019 I poolaastal 39 ja 2018 II poolaastal 50). 22-l juhul maatulundusmaa (eelmisel perioodil 100st 45-l juhul, 2019 I poolaastal 27 ja 2018 II poolaastal 14). 1 tehing tehti tootmismaaga (varasemalt 4-6 poolaastas).

Kõige rohkem tehinguid viimasel poolaastal tehti maikuus: 36. Ka veebruar ja juuni olid aktiivsemad: vastavalt 24 ja 22 tehingut. Kõige vähem tehinguid toimus märtsis – 5.

Tehingute andmebaasist saab uurida ka täpsemat hinnastatistikat. Kel huvi, saab Maa-ameti andmebaasist täpsemalt uurida – andmeid ja võimalusi on juurde tulnud. Pisuke häda seisneb selles, et kuna Raasiku vallas toimub tehinguid pigem vähe ja täpsemat statistikat avaldatakse ainult alates 5st tehingust, siis jäävad osa päringuid vastuseta..

Kinnisvarapakkumised ja toimunud tehingud Raasiku vallas

Ülevaade on koostatud tuginedes kinnisvaraportaali www.kv.ee müügipakkumistele seisuga 29. detsember 2019. Võrdluseks on kasutatud 2019 juunilõpu ja 2018 detsembrilõpu analoogsetes ülevaadetes kirjeldatut. Samuti saab pildi viimasel kuuel kuul toimunud tegelikest kinnisvaratehingutest Raasiku vallas.

Maju on unikaalsete kuulutustena müügis 18 (neist 2 broneeritud). Pool aastat tagasi 24; 2018 jõulude ajal 21 ja jaanide ajal 25; 2017 detsembris ja juunis 28; 2016 detsembris 27 ja mais 39. Niisiis pakkumiste arv on langenud, maju pannakse müüki vähem. Arukülas pakutakse 8 maja (neist 1 broneeritud), Kullil 4 ja Raasikul 3. Küladest on pakkumisi veel Järsil, Kalesil, Perilas ja Tõhelgis. Pool aastat tagasi müügis olnud majadest asusid 7 Arukülas, 4 Raasikul ja 5 Kurglas sh 4 valmivat maja Kivimäe teel. Aasta tagasi pakuti maju müügiks järgmiselt: 7 Arukülas ja 5 Raasikul ning 5 Kullil.

Rohkem kui 100 000 eurot soovitakse 13 maja eest, ehk ainult viie maja eest küsitakse alla 100 tuhande. Kõige rohkem küsitakse kahe maja eest Arukülas, vastavalt 267 ja 275 tuhat. Pool aastat tagasi, kui pakkumisi oli 24, küsiti üle 100 tuhande 20 maja, sh Kiviloo mõisa eest. Aasta tagasi oli kv.ee vahendusel müügis 13 maja. Varasemates ülevaadetes olen tingliku piiri hoidnud 90 000 „peal“, näiteks 1,5 aastat tagasi küsiti rohkem kui 90 000 eurot 20 maja, sh Kiviloo mõis, eest (2017 juunis 17; 2016 suvel 11). Seega majade eest küsitavad summad on aastatega tõusnud.

Korterite müügipakkumisi Raasiku vallas kv.ee vahendusel on hetkel kokku 7, juunikuus 9, 2018 detsembris 12 ja juunis 11. 2017 detsembris oli pakkumisi 13 ja juunis 15, 2016 detsembris 19 ja mais 23. (Ka teise suurema portaali city24 vahendusel on Raasiku vallas hetkel 7 korterit müügis, osaliselt erinevad). Raasikul on 3 pakkumist, Arukülas 2, Härmas ja Kivilool kummaski 1. Pool aastat tagasi oli Raasikul 6 (neist 5 Tehase teel) ning Arukülas, Härmas ja Kivilool igas 1 pakkumine. Aasta tagasi jõulude ajal oli enim kortereid müügis Arukülas: 6. Raasikul pakuti 5 korterit ja Härmas ühte. Varasematel aastatel ongi Arukülas enim kortereid pakkumisel olnud.

Korterite müügihinnad jäävad vahemikku 15 900 eurot (renoveeritud ja osaliselt möbleeritud ühetoaline Kiviloos nn kollases majas) kuni 73 000 eurot (remontivajav neljatoaline Arukülas Põllu tänaval). Pisut jäävad maha (71+ tuhat) neljatoaline Arukülas samuti Põllu tänaval ja kolmetoaline Raasikul Tehase teel. 2018 lõpus pakuti ühetoalist Raasikul Tehase teel 32 tuhandega ja neljatoalist Arukülas Staadioni tänaval 76 tuhandega.

Korterite ruutmeetrihinnad müügipakkumistes ulatuvad 1113 euroni (Tehase tee 3-toalisel). Pool aastat tagasi oli see 1163 eurot (2-toaline Raasikul Paju tänaval) ja aastat tagasi küsiti kõrgeimat ruutmeetrihinda 1351 eurot (võimalik, et sama) 2-toalise eest Raasikul Paju tänaval. Väikseim ruutmeetri hind korterite müügipakkumistes on juba paar aastat ühel Härma ridamajaboksil (483 eurot ruutmeeter).

Arukülas on seega pakkumisel 7 maja ja 2 korterit. Raasikul on müügis hetkel 3 maja ja  korterit.

Majaosade müügipakkumiste rubriigis on hetkel 3 pakkumist: Paju põik ridamajaboks (130 tuhat) ja kaks majaosa (a 205 tuhat) Arukülas. Pool aastat tagasi oli samuti 3 pakkumist: ridamajakorter Härmas ja kaks ehitusjärgus paarismaja boksi Arukülas. Aasta tagasi pakuti ainsana Härma ridamajakorterit, 1,5 aastat tagasi kuulutused puudusid.

Äripindade müügipakkumisi on hetkel 4, pool aastat tagasi 2 ja aasta tagasi 3. Pool aastat tagasi olid müügis Aruküla endine veinitehase kompleks ja Vanalehise teel asuv endine lihatööstuse tootmishoone koos kontori- ja olmeruumidega. Tänased neli müügiobjekti asuvad Arukülas, Peningil, Raasikul ja Aruküla-Kalesi piiril.

Garaaze endiselt müügiks ei pakuta, vähemasti kv.ee vahendusel.

Maa/krundid-kategooria müügipakkumisi on 43, pool aastat tagasi 49, aasta tagasi samuti 49. Nende seas ka 4 kinnistut Haljala külas Pärtli teel. 2018 juunis oli pakkumisi 52, kaks aastat tagasi jõulude ajal 61 ja 3 aastat tagasi 69. 43st pakkumisest on elamumaa sihtotstarbega krunte 33. Maa ruutmeetri hinnad on vahemikus 0,59 – 45,5 eurot, sõltuvalt maasihtotstarbest, kommunikatsioonidest, asukohast. Kommunikatsioonidega varustatud elamumaa krundi ruutmeetri eest küsitakse alevikes alates 10 eurot ruutmeeter. Kuni paar eurot ruutmeeter küsitakse enamasti sellise arenduse krundi puhul, mis eksisteerib eeskätt paberil. Hinnad on põhimõtteliselt samad püsinud vähemalt viimased kolm aastat. Erandina Aruküla Konsumi kõrval olev hoonestatud ärimaa pakkumine, mille ruutmeetri hinnaks 161 eurot.

Üüripakkumised. Äripindade üüripakkumistes on ainsana Raasiku õlletehase külalistemaja. Külalistemaja on pakkumisena ka majade all. Üürile pakutakse ühte korterit (Sügise põik). Üürile ei pakuta ühtegi majaosa, maatükki ega garaazi ehk üüriturg on vallas jätkuvalt olematu, vähemasti selle konkreetse kinnisvaraportaali vahendusel.

Tehingute statistikast (Maa-amet, kinnisvara hinnastatistika)

Alates 1. juuli kuni 29. detsember 2019 ehk viimase 6 kuu jooksul tehti Raasiku vallas kokku 128 tehingut kinnisvaraga, ehk keskmiselt 5 tehingut nädalas. 2019 esimesel poolaastal 97 tehingut ehk 3,7 tehingut nädalas. 2018 teise poolaasta jooksul tehti tehinguid 115; jaanuar – juuni 2018 – 105. Lõviosa tehingutest on ostu-müügitehingud, lisaks kinkimine, vahetus ja muud tehingud. Viimase kuue kuu jooksul toimus 89 ostu-müüki, 2018 teisel poolaastal oli neid 95, 2017 II poolaastal 71 ostu-müüki. Kinketehinguid toimus tänavu teisel poolaastal 17, esimesel poolaastal 15, 2018 teisel poolaastal 14 ja esimesel poolaastal 20, 2017 II poolaasta 12 ja I poolaasta 19.

Kokku 128 tehinguga viimase poole aasta jooksul vahetas Raasiku vallas omanikku 386 hektarit maad koguväärtusega 7,93 miljonit eurot.

Müüjatest 104 (kokku 128st tehingust) olid eraisikud (2019 I poolaastal 64, 2018 II poolaastal 59 ja I poolaastal 66) ja 16 eraõiguslikud juriidilised isikud ehk ettevõtted (2019 I poolaastal 22, 2018 II poolaastal koguni 51, 2018 I poolaastal 31). Riik tegi viimasel kuuel kuul 5 müügitehingut (2019 I poolaastal 7, 2018 II poolaastal 3 ja I poolaastal 4) ja välismaalased kolm (2018 II poolaasta – kaks). Vald tegi sel perioodil 2 müügitehingut ja keegi välismaalane ühe.

Eraisikutest ostjaid oli 79 (periood varem – 67, 2018 II poolaasta – 81, 2018 I poolaasta – 76). Eraõiguslikke juriidilisi isikuid ehk ettevõtteid oli 34 (periood varem – 17, 2018 II poolaasta – 123, 2018 I poolaastal 24). Välismaalased tegid 4 ostutehingut (periood varem – 6) ja mitu ostjat oli 8 tehingu puhul.

Perioodil toimus 100 kinnisasja tehingut (tehingud maaga, mis võib, aga ei pruugi olla hoonestatud; eelmine periood: 74, üle-eelmine 78) ja 28 korteriomandi tehingut (eelmine periood: 22, üle-eelmine 37). 100st tehingust 44-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (eelmisel perioodil 39, üle-eelmisel 50), 45-l juhul maatulundusmaa (eelmisel perioodil 27 ja üle-eelmisel 14). 5 tehingut tehti tootmismaaga (eelmisel perioodil 4 ja üle-eelmisel 6).

Kõige rohkem tehinguid viimasel poolaastal tehti augustikuus: 34. Ka oktoober ja november olid aktiivsemad: vastavalt 26 ja 25 tehingut. Kõige vähem tehinguid toimus juulis ja detsembris: a’ 13.

Tehingute andmebaasist saab uurida ka täpsemat hinnastatistikat. Kel huvi, saab Maa-ameti andmebaasist täpsemalt uurida – andmeid ja võimalusi on juurde tulnud. Pisuke häda seisneb selles, et kuna Raasiku vallas toimub tehinguid pigem vähe ja täpsemat statistikat avaldatakse ainult alates 5st tehingust, siis jäävad osa päringuid vastuseta..

Kinnisvarast Raasiku vallas

Ülevaade on koostatud tuginedes kinnisvaraportaali www.kv.ee müügi-pakkumistele seisuga 28. juuni 2019. Võrdluseks on kasutatud 2018 detsembris ja juunis analoogsetes ülevaadetes kirjeldatut. Samuti saab pildi viimasel kuuel kuul toimunud tegelikest kinnisvara-tehingutest Raasiku vallas.

Maju on unikaalsete kuulutustena müügis 24, mullu jõulude ajal 21 ja jaanide ajal 25; 2017 detsembris ja juunis 28; 2016 detsembris 27 ja mais 39). Müügil olevatest majadest asuvad 7 Arukülas, 4 Raasikul ja uue tegijana 5 Kurglas sh 4 valmivat maja Kivimäe teel. Pool aastat tagasi pakuti maju müügiks järgmiselt: 7 Arukülas ja 5 Raasikul ning 5 Kullil. Küladest on pakkumisi veel Kiviloos, Rätlas, Järsil ja Tõhelgis.

Rohkem kui 100 000 eurot soovitakse 20 maja, sh Kiviloo mõisa eest. Seega vaid 4 pakkumist jäävad alla 100 tuhande, vahemikus 39 900 kuni 95 900 eurot. Pool aastat tagasi oli kv.ee vahendusel müügis 13 maja. Varasemates ülevaadetes olen tingliku piiri hoidnud 90 000 „peal“, näiteks aasta tagasi küsiti rohkem kui 90 000 eurot 20 maja, sh Kiviloo mõis, eest (2017 juunis 17; 2016 suvel 11). Seega majade eest küsitavad summad on aastatega tõusnud. Kõrgeima hinnaga müügipakkumine on Kiviloo mõis (999 tuhat), mis on müügis olnud mitu aastat.

Korterite müügipakkumisi Raasiku vallas kv.ee vahendusel on hetkel kokku 9, 2018 detsembris 12 ja juunis 11. 2017 detsembris oli pakkumisi 13 ja juunis 15, 2016 detsembris 19 ja mais 23. Neist 1 Arukülas, 1 Härmas ja 1 Kiviloos – ülejäänud 6 Raasikul, neist 5 Tehase teel. Pool aastat tagasi oli enim kortereid müügis Arukülas: 6. Raasikul pakuti 5 korterit ja Härmas ühte. Varasematel aastatel ongi Arukülas enim kortereid pakkumisel olnud.

Korterite müügihinnad jäävad vahemikku 13 500 eurot (renoveeritud ühetoaline Kiviloos nn kollases majas) kuni 69 500 eurot (renoveeritud kolmetoaline Arukülas Staadioni tänaval). Varasemalt on vahemik olnud 30+ tuhat kuni 75+ tuhat, näiteks 2018 lõpus pakuti ühetoalist Raasikul Tehase teel 32 tuhandega ja neljatoalist Arukülas Staadioni tänaval 76 tuhandega.

Korterite ruutmeetrihinnad müügipakkumistes ulatuvad 1163 euroni (2-toaline Raasikul Paju tänaval). Pool aastat tagasi küsiti kõrgeimat ruutmeetrihinda 1351 eurot (võimalik, et sama) 2-toalise eest Raasikul Paju tänaval. Väikseimad ruutmeetri hinnad müügipakkumistes on juba paar aastat ühel Härma ridamajaboksil (483 eurot ruutmeeter) ja uuena Kiviloo korteril 427 eurot m2.

Raasikul on seega pakkumisel 4 maja ja 6 korterit. Arukülas on müügis hetkel 7 maja ja 1 korter.

Majaosade müügipakkumiste rubriigis on hetkel 3 pakkumist: lisaks eelpool nimetatud ridamajakorterile Härmas ka kaks ehitusjärgus paarismaja boksi Arukülas. Pool aastat tagasi pakuti ainsana Härma ridamajakorterit, aasta tagasi kuulutused puudusid.

Äripindade müügipakkumisi on hetkel 2, pool aastat tagasi 3. Kui pool aastat tagasi oli kaks kuulutust Kalesi endise aknatehase kinnistu ja hoonestusega seoses, siis neid hetkel müügis ei ole. Jätkuvalt on müügis Aruküla endine veinitehase kompleks hinnaga 600 tuhat eurot. Lisandunud on Vanalehise teel asuv endine lihatööstuse tootmishoone koos kontori- ja olmeruumidega – Maag Grupp küsib hinnaks 950 tuhat.

Garaaze endiselt müügiks ei pakuta, vähemasti kv.ee vahendusel.

Maa/krundid-kategooria müügipakkumisi on 49, sama detsembris 2018. Nende seas ka 4 kinnistut Haljala külas Pärtli teel. Aasta tagasi oli pakkumisi 52, kaks aastat tagasi 61 ja 3 aastat tagasi 69. 49st pakkumisest on elamumaa sihtotstarbega krunte 35. Maa ruutmeetri hinnad on vahemikus 0,42-45,5 eurot, sõltuvalt maasihtotstarbest, kommunikatsioonidest, asukohast. Hinnad on põhimõtteliselt samad püsinud vähemalt viimased 2-3 aastat. Erandina Aruküla Konsumi kõrval olev hoonestatud ärimaa pakkumine, mille ruutmeetri hinnaks 161 eurot.

Üüripakkumised. Äripindade üüripakkumiste all on võimalik Kalesi endise aknatehase ja Raasiku õlletehase külalistemaja ruume üürida. Külalistemaja toad on pakkumistena ka korterite ja majade all. Üürile ei pakuta ühtegi korterit tavatähenduses, majaosa, maatükki ega garaazi ehk üüriturg on vallas jätkuvalt olematu, vähemasti selle konkreetse kinnisvaraportaali vahendusel.

 

Tehingute statistikast (Maa-amet, tehingute andmebaas): alates 28. detsember 2018 kuni 27. juuni 2019 ehk viimase 6 kuu jooksul tehti Raasiku vallas kokku 97 tehingut kinnisvaraga, ehk keskmiselt 3,7 tehingut nädalas. 2018 teise poolaasta jooksul tehti tehinguid 115; jaanuar – juuni – 105. Viimase kuue kuu jooksul toimus 97 ostu-müüki, 2018 teisel poolaastal oli neid 95, 2018 esimesel poolaastal 82, 2017 II poolaastal 71 ja 2017 I poolaastal 100 ostu-müüki. Kinketehinguid toimus 15, 2018 teisel poolaastal 14 ja esimesel poolaastal 20, 2017 II poolaasta 12 ja I poolaasta 19.

Kõige rohkem tehinguid viimasel poolaastal tehti maikuus: 26. Ka märts ja aprill olid aktiivsemad: kummalgi 18 tehingut. Kõige vähem tehinguid toimus jaanuaris ja veebruaris: a’ 11.

Kokku 97 tehinguga viimase poole aasta jooksul vahetas Raasiku vallas omanikku 195,5 hektarit maad koguväärtusega 4,59 miljonit eurot, sh 15 kinketehinguga 35,9 hektarit väärtuses 866,3   525,8 tuhat eurot. 2018 II poolaastal vahetas 115 tehinguga omanikku 203,4 hektarit maad koguväärtusega 5,95 miljonit eurot, sh 14 kinketehinguga 35 hektarit maad.

Müüjatest 64 olid eraisikud (2018 II poolaastal 59 ja I poolaastal 66) ja 22 eraõiguslikud juriidilised isikud ehk ettevõtted (2018 II poolaastal koguni 51, 2018 I poolaastal 31). Riik tegi viimasel kuuel kuul 7 müügitehingut (2018 II poolaastal 3 ja I poolaastal 4) ja välismaalased kolm (2018 II poolaasta – kaks).

Eraisikutest ostjaid oli 67 (periood varem – 81, 2018 I poolaasta – 76). Eraõiguslikke juriidilisi isikuid ehk ettevõtteid oli 17 (periood varem – 23, 2018 I poolaastal 24). Välismaalased tegid 6 ostutehingut (periood varem – 5) ja kohalik omavalitsus 4 (periood varem samuti 4).

Perioodil toimus 74 kinnisasja tehingut (tehingud maaga, mis võib, aga ei pruugi olla hoonestatud; eelmine periood: 78, üle-eelmine 75) ja 22 korteriomandi tehingut (eelmine periood: 37, üle-eelmine 30). 74st tehingust 39-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (eelmisel perioodil 50, üle-eelmisel 35), 27-l juhul maatulundusmaa (eelmisel perioodil 14 ja üle-eelmisel 32). 4 tehingut tehti tootmismaaga (2018 II poolaastal 6 ja I poolaastal 7).

Tehingute andmebaasist saab uurida ka täpsemat hinnastatistikat. Näiteks metsamaad müüdi Raasiku vallas viimasel poolaastal kuue tehinguga kokku 34,9 hektarit, sh 1 hektari hind oli 1489 – 4411 eurot.

Hoonestatud maa tehingute kohta saame teada, et enim toimus tehinguid elamumaaga: 15. Tehingute summa kokku oli 1,44 miljonit ja omanikku vahetas 39 tuhat ruutmeetrit. Tehingu summad: minimaalne 13 000 ja maksimaalne 210 000 eurot, keskmine 95 700 eurot.

Korteriomandite (eluruumide) tehinguid tehti 18, sh 10 neist pindalaga 41-54,99 m2 ehk põhimõtteliselt 2-toalised korterid: minimaalne tehingu summa 12 200 ja maksimaalne 61 000 eurot. Ruutmeetrihind kujunes min 277,90 eurost 1412 euroni, keskmisena 863 eurot / m2.

Kel huvi, saab Maa-ameti andmebaasist täpsemalt uurida – andmeid ja võimalusi on juurde tulnud.

 

KOKKUVÕTE

KV.EE vahendusel on Raasiku vallas hetkel müügil 24 maja ja 9 korterit. Alevikes on turg aktiivsem, nii on Raasikul pakkumisel 4 maja ja 6 korterit, Arukülas on müügis hetkel 7 maja ja 1 korter.

Kõrgeima hinnaga müügipakkumine Raasiku vallas on Kiviloo mõis (999 tuhat), mis on müügis olnud mitu aastat.

Korterite müügihinnad jäävad vahemikku 13 500 eurot (renoveeritud ühetoaline Kiviloos nn kollases majas) kuni 69 500 eurot (renoveeritud kolmetoaline Arukülas Staadioni tänaval). Varasemalt on vahemik olnud 30+ tuhat kuni 75+ tuhat.

Korterite ruutmeetrihinnad müügipakkumistes ulatuvad 483st 1163 euroni.

Äripindade müügipakkumisi on hetkel 2, pool aastat tagasi 3. Kui pool aastat tagasi oli kaks kuulutust Kalesi endise aknatehase kinnistu ja hoonestusega seoses, siis neid hetkel müügis ei ole. Jätkuvalt on müügis Aruküla endine veinitehase kompleks hinnaga 600 tuhat eurot. Lisandunud on Vanalehise teel asuv endine lihatööstuse tootmishoone koos kontori- ja olmeruumidega – Maag Grupp küsib hinnaks 950 tuhat.

Garaaze endiselt müügiks ei pakuta, vähemasti kv.ee vahendusel.

Maa/krundid – kategooria müügipakkumisi on 49, sama detsembris 2018. 49st pakkumisest on elamumaa sihtotstarbega krunte 35. Maa ruutmeetri hinnad on vahemikus 0,42-45,5 eurot, sõltuvalt maasihtotstarbest, kommunikatsioonidest, asukohast. Hinnad on põhimõtteliselt samad püsinud vähemalt viimased 2-3 aastat.

Üüripakkumiste all on võimalik Kalesi endise aknatehase ja Raasiku õlletehase külalistemaja ruume üürida. Külalistemaja toad on pakkumistena ka korterite ja majade all. Üürile ei pakuta ühtegi korterit tavatähenduses, majaosa, maatükki ega garaazi ehk üüriturg on vallas jätkuvalt olematu, vähemasti selle konkreetse kinnisvaraportaali vahendusel.

Viimase 6 kuu jooksul tehti Raasiku vallas kokku 97 tehingut kinnisvaraga, ehk keskmiselt 3,7 tehingut nädalas. Toimus 97 ostu-müüki ja 15  kinketehingut.

Kõige rohkem tehinguid viimasel poolaastal tehti maikuus: 26. Kõige vähem tehinguid toimus jaanuaris ja veebruaris: a’ 11.

Kokku 97 tehinguga viimase poole aasta jooksul vahetas Raasiku vallas omanikku 195,5 hektarit maad koguväärtusega 4,59 miljonit eurot, sh 15 kinketehinguga 35,9 hektarit väärtuses 866,3   525,8 tuhat eurot.

Müüjatest 64 olid eraisikud ja 22 eraõiguslikud juriidilised isikud ehk ettevõtted. Riik tegi viimasel kuuel kuul 7 müügitehingut ja välismaalased kolm.

Eraisikutest ostjaid oli 67, eraõiguslikke juriidilisi isikuid ehk ettevõtteid oli 17. Välismaalased tegid 6 ostutehingut ja kohalik omavalitsus 4.

Perioodil toimus 74 kinnisasja tehingut (tehingud maaga, mis võib, aga ei pruugi olla hoonestatud) ja 22 korteriomandi tehingut (eelmine periood: 37, üle-eelmine 30). 74st tehingust 39-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa, 27-l juhul maatulundusmaa. 4 tehingut tehti tootmismaaga.

Tehingute andmebaasist saab uurida ka täpsemat hinnastatistikat. Näiteks metsamaad müüdi Raasiku vallas viimasel poolaastal kuue tehinguga kokku 34,9 hektarit, sh 1 hektari hind oli 1489 – 4411 eurot. Hoonestatud maa tehingute kohta saame teada, et enim toimus tehinguid elamumaaga: 15. Tehingute summa kokku oli 1,44 miljonit ja omanikku vahetas 39 tuhat ruutmeetrit. Tehingu summad: minimaalne 13 000 ja maksimaalne 210 000 eurot, keskmine 95 700 eurot. Korteriomandite (eluruumide) tehinguid tehti 18, sh 10 neist pindalaga 41-54,99 m2 ehk põhimõtteliselt 2-toalised korterid: minimaalne tehingu summa 12 200 ja maksimaalne 61 000 eurot. Ruutmeetrihind kujunes min 277,90 eurost 1412 euroni, keskmisena 863 eurot / m2.

Milleks meile turvalisus?

Sõnumitooja küsis äsjase Pikaveres Raasiku lions klubi poolt korraldatud turvalisuspäeva kontekstis arvamuslugu – avaldasin arvamust, looke ilmus sel kolmapäeval ja millegipärast sain ka tsitaadi nädala lauseks :). Muidugi ei küüni ette antud 3100 tähemärgiga just liiga palju ütlema ja arvama, eks siis peavadki mõtted konkreetsed olema 🙂 Ilmnes ka, et viimati olin sel teemal Sõnumitoojale arvamuse kirjutanud üle kolme aasta tagasi: paar kuud enne meie esimest turvalisusepäeva Raasiku vallas.

Iga inimene peaks mõtlema, mis on tema panus turvalisuse loomisse. Suured asjad saavad alguse väikestest, ka sellistest, mida tavapäraselt endale ei teadvusta kui turvalisusse panustamist. Näiteks saame olla hea eeskuju lastele, kes märkavad ja matkivad me käitumist. Turvalisuse tagamine algab kodust, kus vanemad annavad järglastele kaasa väärtused ja tekitavad neis  käitumisharjumuse.

Ohutus- või turvalisusepäevi on Eestis korraldatud aastaid. Kuigi need on sisult ja vormilt üsnagi erinevad, on ühine nimetaja ometigi turvaline elukeskkond ja harivad tegevused. Ohutuspäevi on korraldatud rohkem pääste-teemadel (tuleohutus), aga ka laiemalt füüsilisest turvalisusest, omavalitsusepõhiselt näiteks Viimsis, Pärnus ja Tapal, maakonnapõhiselt näiteks Järvamaal ja Saaremaal, või ka sihtgrupipõhiselt, näiteks eakatele või lastele. Kõige pikemaajalisemalt on turvalisusepäevi korraldanud ilmselt Viimsi vald, üle kümne aasta. Viimsi viimaste turvalisusepäevade eripära on ka paralleelselt toimuv infolaat eesmärgiga tutvustada vaba aja veetmise võimalusi. Seegi konkreetne võimalus õpilaste kaasamiseks ja „harimiseks“.

Raasiku vallaski on toimunud piirkondlikke ümarlaudu, kus arutatud politsei- ja päästeametnike, Eesti Naabrivalve, külavanemate ja teiste asjast huvitatute osalusel turvalisuse teemadel. Kui Raasiku valla Lions Klubi kogus 2015-2016 hooajaks ideid, langes viljakasse pinnasesse Rein Kalpuse ettepanek korraldada perepäeva tüüpi turvalisusepäev, kus ka lions-liikumist tutvustada. Oleme otsustanud, et korraldame oma turvalisuspäeva maikuus enne lastekaitsepäeva, sest enamik analoogsetest sündmustest toimub sügiseti septembris. Turvalisusepäeval jagatakse vallaelanikele nõuandeid turvalisuse, tuleohutuse, tervishoiu, liiklusturvalisuse, koduse vara kaitse ja muude turvalisusega seotud probleemide valdkonnas. Lisaks riiklikele struktuuridele politsei-, pääste- ja liiklusohutuse valdkonnas osalevad iga-aastaselt ka oma valla priitahtlikud pritsumehed, abipolitseinikud, MTÜ Abikoerte Keskus jt. Mõistagi on päeva tegevused seotud ennekõike turvalisusega: sisejulgeoleku asutuste spetsialistid õpetavad, kuidas ennetada õnnetusi ja kaitsta oma lähedasi.

Turvalisuspäevade korraldamisega vabatahtlikkuse alusel soovib Raasiku Lions Klubi anda omapoolse panuse turvalisse elukeskkonda Raasiku vallas. Eelmisel laupäeval Pikaveres toimunud perepäev oli järjekorras neljas. Kohal olid Politsei- ja Piirivalveamet 2 üksusega, Häirekeskus, Eesti Naabrivalve, Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkond, Raasiku Tuletõrjeühing ja riiklik Kose komando kolme päästeauto ja inimestega. Kõik nad said omi tegemisi tutvustada, lapsed said joonistada, oli vigursõidu- ja südamemassaazi harjutamise võimalus. Aruküla päästeauto näitas joajuhtimisvõimekust. Vahepeal esinesid ka Pikavere koolilapsed, mõisas toimus leiukamaania, mõisapargis ja muidugi ka mõisas endas sai ringi vaadata ja mh äsja valminud söögisaali remonti ja pargis vulisevat purskkaevu imetleda. Oleme valmis jätkama, kuniks huvilisi jagub ehk külastajatele meeldib!

Turvalisuse tagamine nõuab paljude asutuste ja inimeste ühist panust. Turvalisus algabki õigupoolest igaühest endast. Kõige mõistlikum on ohte ennetada, et ei juhtuks õnnetusi või vältida kuriteo ohvriks langemist. Oluline on kujundada õiged hoiakud ja märgata ohte. Üksteisest hooliv käitumine loob võimalused ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suurendamiseks.

Kinnisvarapakkumistest ja -tehingutest Raasiku vallas 2018 II poolaastal

Ülevaade on koostatud tuginedes kinnisvaraportaali kv.ee müügipakkumistele seisuga 27. detsember 2018. Võrdluseks on kasutatud 2018 juunis ja 2017 detsembris analoogsetes ülevaadetes kirjeldatut. Samuti saab pildi viimasel kuuel kuul toimunud tegelikest kinnisvaratehingutest Raasiku vallas.

Maju on unikaalsete kuulutustena müügis 21 (tänavu jaanipäeva paiku 25, 2017 detsembris ja juunis 28; 2016 detsembris 27 ja mais 39). Pakkumisi on pisut vähemaks jäänud. Müügil olevatest majadest asuvad 7 Arukülas ja 5 Raasikul ning 5 Kullil. Küladest on pakkumisi veel Kurglast ja Tõhelgist. Pool aastat tagasi oli Arukülas 9 ja Raasikul 7 pakkumist. Aasta tagasi oli Arukülas 5 ja Raasikul 9 pakkumist. 2017 juunis 7 pakkumist nii Arukülas kui Raasikul, 2016 detsembris 6 ja mais 11.

Rohkem kui 100 000 eurot soovitakse 13 maja sh Kiviloo mõisa eest. Hinnavahemikus 95 000 kuni 99 500 on neli pakkumist. Varasemates ülevaadetes olen tingliku piiri hoidnud 90 000 „peal“: näiteks pool aastat tagasi küsiti rohkem kui 90 000 eurot 20 maja, sh Kiviloo mõis, eest (2017 detsembris 18 maja ja juunis 17; 2016 detsembris 20 ja mais 11). Seega majade eest küsitavad summad on aastatega tõusnud. Kõrgeima hinnaga müügipakkumine on Kiviloo mõis (999 tuhat), mis on müügis olnud mitu aastat; paar aastat tagasi kuni 200 tuhat kallima hinnaga.

Torkab silma, et osade Kulli majade eest küsitakse kõrgemat hinda kui Arukülas (269-289 tuhat). Peamine põhjus kindlasti see, et Arukülas hetkel ligi-300-tuhandese hinnaga maju lihtsalt müügis ei ole. Kalleimad täna müügis olevad elumajad ongi Kullil Tuisu teel. Kõige odavam kv.ee vahendusel müügis olev maja on väike freespruss-suvila Tõhelgis (hektarilisel krundil, maksumus 44 999 tuhat).

Korterite müügipakkumisi on kokku 12, 2018 jaanipäeval 11. 2017 detsembris oli pakkumisi 13 ja juunis 15, 2016 detsembris 19 ja mais 23. Asustusüksuste lõikes on enim kortereid müügis Arukülas: 6. Raasikul  pakutakse praegu müügiks 5 korterit ja Härmas ühte. Pool aastat tagasi oli Arukülas 6 müügipakkumist, aasta tagasi 5, 2017 juunis 9, 2016 detsembris 13 ja 2016 mais koguni 18. Raasiku alevikus oli aasta tagasi 4 müügipakkumist, 2016 detsembris 2 ja 2016 mais 3.

Korterite müügihinnad jäävad vahemikku 32 tuhat (ühetoaline Raasikul Tehase teel) ja 76 tuhat (4-toaline Arukülas Staadioni tänaval, samas ka üks kolmetoaline 75 900 eurot). Pool aastat tagasi olid pakkumised vahemikus 38 tuhat (kahetoaline Raasikul Tehase teel) kuni 86 000 eurot (3-toaline Arukülas Tallinna maanteel).

Korterite ruutmeetrihinnad ulatuvad 1351 euroni (2-toaline Raasikul Paju tänaval). Pool aastat tagasi küsiti kõrgeimat ruutmeetrihinda 1257 eurot 2-toalise eest Arukülas Staadioni tänaval, pisut jäi maha 3-toaline Arukülas Tallinna mnt-l). Väikseim ruutmeetri hind – 483 eurot – müügipakkumistes on jätkuvalt (teist aastat) ühel Härma ridamajaboksil.

Raasikul on seega pakkumisel 5 maja ja 5 korterit. Arukülas on müügis hetkel 7 maja ja 6 korterit.

Majaosade müügipakkumiste rubriigis on hetkel eelpool nimetatud ridamajakorter Härmas. Pool aastat tagasi kuulutused puudusid. Aasta tagasi oli 4 kuulutust, neist 2 esindatud ka korterite ja majade „all“ (2017 juunis samuti 4, 2016 detsembris 3 ja 2016 mais 6).

Äripindade müügipakkumisi on 3. Kahe kuulutusega müüakse jätkuvalt Kalesil endise aknatehase kinnistut ja hoonestust (299 tuhat). Jätkuvalt on müügis Aruküla endine veinitehase kompleks hinnaga 600 tuhat eurot. Pool aastat tagasi oli pilt sama, ainult Kalesi tootmisobjekti eest küsiti 100 tuhat rohkem ehk 399 000.

Garaaze endiselt müügiks ei pakuta, vähemasti kv.ee vahendusel.

Maa/krundid-kategooria müügipakkumisi on 49, sh mõned arendused. Pool aastat tagasi oli pakkumisi 52 (2017 detsembris 53 ja juunis 61; 2016 detsembris 85 ja mais 69), neist elamumaa sihtotstarbega krunte 33. Tänavu jaanipäeva paiku oli elamumaa-pakkumisi sama palju – 32 -; 2017 detsembris oli neid 36 ja juunis 41; 2016 detsembris aga 61 ja mais 44). Pakkumiste kõikuv arv sõltub mh arenduste müügis olekust – olgu need või kolmest-neljast krundist koosnevad.

Kui pool aastat tagasi oli müügis ka endise Raasiku mõisa maad: 7 kinnistut, kokku 22,5 hektarit, siis täna pakutakse kahte maatulundusmaa kinnistut, kokku 12,3 ha. Piirnevad Jõelähtme jõega ja hinnaks küsitakse 59 tuhat.

Elamumaa ruutmeetri hinnad on vahemikus 0,49-37,5 eurot. Hinnad on põhimõtteliselt samad püsinud vähemalt viimased 2-3 aastat.

Üüripakkumised. Äripindade üüripakkumiste all on võimalik Kalesi endise aknatehase ja Aruküla endise veinitehase objekte kas osadena või tervikuna üürida. Uus on Raasiku õlletehase külalistemaja, mida pakutakse tubade komplektis üürile. Üürile ei pakuta ühtegi korterit, majaosa, maja, maatükki, majaosa ega garaazi ehk üüriturg on vallas jätkuvalt olematu, vähemasti selle konkreetse kinnisvaraportaali vahendusel.

 

Tehingute statistikast (Maa-amet, tehingute andmebaas): alates 25. juuni kuni 27. detsember 2018 ehk viimase 6 kuu jooksul tehti Raasiku vallas kokku 115 tehingut kinnisvaraga, ehk keskmiselt 4 tehingut nädalas. 2018 esimese poolaasta jooksul tehti tehinguid 105; juuni-detsember 2017 – 88 tehingut; dets 2016-juuni 2017 – kokku 125 tehingut, 2016 mai-detsember 128 tehingut). Viimase kuue kuu jooksul toimus 95 ostu-müüki, 2018 esimesel poolaastal oli neid 82, 2017 II poolaastal 71 ja 2017 I poolaastal 100 ostu-müüki. Kinketehinguid toimus viimati 14, esimesel poolaastal oli neid 20, 2017 II poolaasta 12 ja 2017 I poolaasta 19.

Kõige rohkem tehinguid viimasel poolaastal tehti oktoobrikuus: 26. Kõige vähem tehinguid toimus novembris: 15. Ka 2017. aasta teisel poolaastal oli aktiivseim kalendrikuu oktoober ja kõige vähem tehinguid toimus novembrikuus.

Kokku 115 tehinguga viimase poole aasta jooksul vahetas Raasiku vallas omanikku 203,4 hektarit maad koguväärtusega 5,95 miljonit eurot, sh 14 kinketehinguga 35 hektarit väärtuses 525,8 tuhat eurot. 2018 I poolaastal vahetas omanikku 337,5 hektarit maad koguväärtusega 4,4 miljonit eurot, sh kinketehinguga 80 hektarit maad. 2017. aasta teisel poolaastal vahetas  omanikku 190 hektarit maad koguväärtuses 4,2 miljonit eurot. 2017 aasta esimesel poolaastal vahetas omanikku kokku 227 hektarit maad kokku 4,5 miljoni euro väärtuses.

Müüjatest 59 olid eraisikud (2018 I poolaastal 66, 2017 II poolaastal samuti 66 ja 2017 I poolaastal 80) ja koguni 51 eraõiguslikud juriidilised isikud ehk ettevõtted (2018 I poolaastal 31, 2017 II poolaastal 14 ja 2017 I poolaastal 36). Riik tegi viimasel kuuel kuul 3 müügitehingut (2018 I poolaastal 4) ja välismaalased kaks.

Eraisikutest ostjaid oli 81 (periood varem – 76, perioodil 2017 juuni-detsember – 65; perioodil 2016 dets-juuni 2017 – 73). Eraõiguslikke juriidilisi isikuid ehk ettevõtteid oli 23 (periood varem – 24, 2017 II poolaastal 14 ja 2017 I poolaastal 25). Välismaalased tegid 5 ostutehingut (periood varem – 2) ja kohalik omavalitsus 4.

Perioodil toimus 78 kinnisasja tehingut (tehingud maaga, mis võib, aga ei pruugi olla hoonestatud; eelmine periood: 75, üle-eelmine 58) ja 37 korteriomandi tehingut (eelmine periood: 30, üle-eelmine 29). 78st tehingust 50-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (eelmisel perioodil 35, üle-eelmisel 39), 14-l juhul maatulundusmaa (eelmisel perioodil 32 ja üle-eelmisel 14). 6 tehingut tehti tootmismaaga (2018 I poolaastal 7).

Uudsena saab tehingute andmebaasist uurida ka täpsemat hinnastatistikat. Näiteks metsamaad müüdi Raasiku vallas viimasel poolaastal kolme tehinguga 67 hektarit. Haritavat maad aga ühe tehinguga 2,5 hektarit. Tehingute hindasid puudutavad andmed kuvatakse vaid juhul, kui on toimunud vähemalt 5 tehingut.. Hoonestatud maa tehingute kohta saame teada, et enim toimus tehinguid elamumaaga: 16. Tehingute summa kokku oli 1,78 miljonit ja omanikku vahetas 33,6 tuhat ruutmeetrit.

 

 

elamumaa Maatulundus-maa Tootmis-maa
Arv 16 1 5
Pindala (m2) kokku 33 598,00 148 500,00 29 299,00
Pindala (m2) keskmine 2 099,88 148 500,00 5 859,80
Tehingu summa (eur) kokku 1 786 750 *** 395 100
Tehingu summa (eur) minimaalne 30 000 *** 100
Tehingu summa (eur) maksimaalne 241 000 *** 300 000

Korteriomandite (eluruumide) tehingud näevad tabeli kujul välja järgmised:

Pindala (m2) 30-40,99 41-54,99 55-69,99 70-249,99 KOKKU
Arv 2 8 6 10 26
Pindala (m2) kokku 80,20 378,70 365,80 782,30 1 607,00
Pindala (m2) keskmine 40,10 47,34 60,97 78,23 61,81
Tehingu summa (eur) kokku *** 351 093 *** 958 357 1 795 037
Tehingu summa (eur) minimaalne *** 11 500 *** 68 000 11 500
Tehingu summa (eur) maksimaalne *** 65 455 *** 123 000 123 000
Pinnaühiku hind (eur /m2) minimaalne *** 261,96 *** 832,31 261,96
Pinnaühiku hind (eur /m2) maksimaalne *** 1 257,25 *** 1 524,16 1 524,16

Kel huvi, saab Maa-ameti andmebaasist täpsemalt uurida – andmeid ja võimalusi on juurde tulnud.

Kokkuvõtteks

Viimase 6 kuu jooksul tehti Raasiku vallas kokku 115 tehingut kinnisvaraga, ehk keskmiselt 4 tehingut nädalas, sealhulgas 95 ostu-müüki ja 14 kinkimist. Need neli tehingut nädalas jagunevad üldistavalt järgmiselt: 1) maa, 2) maja 3) korteriomand ja 4) kinkimine. Viimase aasta jooksul tehti tehinguid kokku 220.

Kokku 115 tehinguga viimase poole aasta jooksul vahetas Raasiku vallas omanikku 203,4 hektarit maad koguväärtusega 5,95 miljonit eurot. Aasta jooksul vahetas omanikku 541 hektarit maad koguväärtusega 10,4 miljonit eurot.

2017 vahetas omanikku kokku 417 hektarit maad koguväärtuses 8,7 miljonit eurot.

Viimasel poolaastal, müüjatest 59 olid eraisikud ja koguni 51 eraõiguslikud juriidilised isikud ehk ettevõtted. Riik tegi viimasel kuuel kuul 3 müügitehingut (2018 I poolaastal 4) ja välismaalased kaks. KOV müügitehinguid ei teinud. Ostjatest oli eraisikuid 81 ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid 23. Välismaalased tegid 5 ostutehingut (periood varem – 2) ja kohalik omavalitsus 4.

Raasikul on kv.ee vahendusel pakkumisel 5 maja ja 5 korterit. Arukülas on müügis hetkel 7 maja ja 6 korterit.

 

Kinnisvarapakkumistest ja -tehingutest Raasiku vallas

Pakkumiste ülevaade on koostatud tuginedes kinnisvaraportaali www.kv.ee  müügipakkumistele seisuga 27. detsember 2017. Võrdluseks on kasutatud 2017 juunis ja 2016 detsembris ning mais analoogsetes ülevaadetes kirjeldatut. Samuti saab pildi viimasel kuuel kuul toimunud tegelikest kinnisvaratehingutest Raasiku vallas.

Maju on unikaalsete kuulutustena müügis 24 (2017 juunis 28, 2016 detsembris 27, 2016 mais 39). Pakkumisi on pisut vähemaks jäänud. Müügil olevatest majadest asuvad 9 Raasikul (2017 juunis 7 pakkumist, 2016 detsembris 6 ja mais 11) ja Arukülas 5 (2017 juunis 7 pakkumist, 2016 detsembris 6 ja mais 11). Huvitaval kombel täpselt samad arvud! Kulli külas on 4 müügipakkumist, pool aastat tagasi oli neid 3. Esindatud on ka Kurgla, Tõhelgi, Perila ja Pikavere külad.

Rohkem kui 90 000 eurot küsitakse 18 maja eest (2017 juunis 17, 2016 detsembris 20 ja 2016 mais 11). Paar aastat 1-1,2 miljonilise hinnaga kv.ee-s müügis olnud Kiviloo mõisa enam ei pakuta. Kalleima müügis oleva elumaja eest küsitakse kümme eurot vähem kui 300 tuhat eurot. Tegu on Arukülas Männiku teel asuva 6-toalise eramuga. Sekundeerib üks Talve tee samuti 6-toaline maja, mille eest küsitakse 279 tuhat. Kõige odavama kv.ee vahendusel müügis oleva maja kohta on kaks pakkumist: 29 000 ja 31 900 eurot. Tegemist Perila külas asuva renoveerimist vajava maamajaga.

Korterite müügipakkumisi on kokku 13 (2017 juunis 15, 2016 detsembris 19 ja 2016 mais 23), ehk pakkumisi on pisut vähemaks jäänud. Asustusüksuste lõikes on enim kortereid müügis Raasikul: 7. Arukülas pakutakse praegu müügiks 5 korterit ja Härmas ühte. Pool aastat tagasi oli Arukülas 9 müügipakkumist, 2016 detsembris 13 ja 2016 mais koguni 18. Raasiku alevikus oli pool aastat tagasi 4 müügipakkumist (2016 detsembris 2 ja 2016 mais 3). Korterite ruutmeetrihinnad ulatuvad 1190 euroni (2-toaline Raasikul Tehase teel ja 2-toaline Tallinna maanteel Arukülas). Väikseim ruutmeetri hind müügipakkumistes on ühel Härma ridamajaboksil (483 eurot). Korterite müügihinnad jäävad vahemikku 19 900 (majaosa Jaama platsil) kuni 80 000 eurot (2-toaline ja 4-toaline korter Arukülas).

Raasikul on seega pakkumisel 9 maja ja 7 korterit. Arukülas on müügis hetkel 5 maja ja 5 korterit.

Majaosade müügipakkumiste rubriigis on 4 kuulutust, neist 2 esindatud ka korterite ja majade „all“ (2017 juunis samuti 4, 2016 detsembris 3 ja 2016 mais 6).

Äripindade müügipakkumisi on 5. Kahe kuulutusega müüakse Kalesil endise aknatehase kinnistut ja hoonestut. Kaks pakkumist on tootmishoonetele Raasikul Tehase teel ja viiendana on müügis Aruküla endine veinitehase kompleks.

Garaaze endiselt müügiks ei pakuta, vähemasti kv.ee vahendusel.

Maa/krundid-kategooria müügipakkumisi on 53 (2017 juunis 61, 2016 detsembris 85 ja mais 69), neist elamumaa sihtotstarbega krunte 36 (2017 juunis 41, 2016 detsembris 61 ja mais 44). Pakkumiste kõikuv arv sõltub mh arenduste müügis olekust – olgu need või kolmest-neljast krundist koosnevad. Elamumaa ruutmeetri hinnad on vahemikus 0,49-37,5 eurot (2017 juunis 1,89–32 eurot, 2016 detsembris 0,49-38 eurot ja 2016 mais 1-37 eurot). Hinnad on põhimõtteliselt samad püsinud vähemalt viimased 2 aastat.

Üüripakkumised. Äripindade üüripakkumiste all on võimalik Kalesi, Aruküla ja Raasiku objekte kas osadena või tervikuna üürida. Uus on üüripakkumine Nõmme tee 1 rajatav rendiladu juurdekuuluvate büroopindadega. Üürile pakutakse ka ühte maja (Igavere külas). Üürile ei pakuta ühtegi maatükki, majaosa ega garaazi ehk üüriturg on vallas jätkuvalt olematu, vähemasti selle konkreetse kinnisvaraportaali vahendusel.

Tehingute statistikast (Maa-amet, Tehingute andmebaas): alates 23. juuni kuni 23. detsember 2017 ehk viimase 6 kuu jooksul tehti Raasiku vallas kokku 88 tehingut kinnisvaraga, ehk keskmiselt 3,4 tehingut nädalas (dets 2016-juuni 2017 – kokku 125 tehingut, 2016 mai-detsember 128 tehingut; sellele eelneval poolaastal 127 tehingut), sealhulgas 71 ostu-müüki (eelmine periood 100, üle-eelmine: 107 ja üleüle-eelmine 105) ja 12 kinkimist (eelmine periood 19, üle-eelmine ja üleüle-eelmine periood kumbki 18).

Kõige rohkem tehinguid, 21, tehti oktoobris. 20 tehingut juulis ning 16 tehingut augustis. Kõige vähem tehinguid – 7 – leidis Raasiku vallas aset novembris.

Kokku 88 tehinguga viimase poole aasta jooksul vahetas omanikku 190 hektarit maad koguväärtusega 4,227 miljonit eurot. Esimesel poolaastal vahetas  omanikku 227 hektarit maad koguväärtuses 4,5 miljonit eurot. 2016 teisel pooleaastal vahetas omanikku kokku 225 hektarit maad kokku 5,8 miljoni euro väärtuses, ja 2016 esimesel poolaastal (kuni mai 2016) 510 hektarit kokku 4,34 miljoni euro väärtuses.

Müüjatest 66 olid eraisikud (eelmine periood 80 ja üle-eelmine 77) ja 14  eraõiguslikud juriidilised isikud (eelmine 36 ja üle-eelmine periood 45). Riik tegi kõnealusel perioodil kaks müügitehingut, välismaalased samuti kaks, kohalik omavalitsus ühe. Ostjatest eraisikuid oli 65 (perioodil 2016 dets-juuni 2017 – 73 ja üle-eelmisel perioodil 128), ettevõtteid 14 (eelmisel perioodil 25 ja üle-eelmisel 18). Välismaalased tegid 2 ja kohalik omavalitsus 5 ostutehingut.

Perioodil toimus 58 kinnisasja tehingut (tehingud maaga, mis võib, aga ei pruugi olla hoonestatud; eelmine periood: 104, üle-eelmine 87) ja 29 korteriomandi tehingut (eelmine periood: 21, üle-eelmine 41). 58st tehingust (eelmine periood 104; üle-eelmine 87) 39-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (eelmisel perioodil 62; üle-eelmisel 58), 14-l juhul maatulundusmaa (eelmisel perioodil 28 ja üle-eelmisel 21).

2017 aasta teisel poolel on kinnisvaraturg olnud piirkonnas väga aktiivne, kommenteerib Uus Maa Kinnisvarabüroo Harjumaa piirkonna maakler Piret Pall. Müüdud korterite maksimaalne müügiperiood on kolm kuud, väga otsitakse piirkonda kommunikatsioonidega (vesi, elekter) elamumaa krunte ja  elumaju, mis ehitatud ca 10-15 aastat tagasi. Elumajade puhul pikendab tihtilugu müügiprotsessi vajaliku dokumentatsiooni puudumine.

Toon välja müügistatistika piirkonniti, kajastades ka keskmisi tehinguhindasid. Alates aasta teisest poolest on müüdud Raasiku vallas 6 maja, neist  kolm Arukülas, üks maja Tõhelgis, üks Kullil ja üks maja Kalesil. Kallim müügitehing oli hinnaga 190 000€.

Arukülas on teisel poolaastal müüdud kokku 15 korterit. Arukülas Staadioni tn, Sügise tn ja  Tallinna mnt majades müüdud  järelturu korterite keskmine ruutmeetri hind on 3-toalisetel  1100€, kalleim kahetoaline müüdi 1250€/m2. Peningil jäi keskmiseks korteri ruutmeetri hinnaks 350€, toimus 2 korteri müüki, Raasikul oli keskmine kolmetoalise korteri ruutmeetri hind 850€. Krunte on aasta teisel poolele müüdud Aruküla alevikus kaks, ruutmeetri hindadega 14,72€/m2 ja 25€/m2. Kurgla külas elamumaa keskmine ruutmeetri hind oli 12€/m2, Kulli külas 2,50€/m2. Kokku Raasiku vallas oli 8 krundi müüki.

 

Kinnisvarapakkumistest ja –tehingutest Kuusalu vallas

Uudistasin pärast pooleaastast vahet kinnisvaraportaalis www.kv.ee, et mida Kuusalu vallas pakutakse ja milliseid kinnisvaratehinguid millises mahus Maa-ameti andmetel reaalselt tehtud on. Et lisaks 2016. aasta detsembri esimesele poolele on ka 2017. aasta juunikuus samasugused ülevaated koostatud, siis siinses kokkuvõttes on tänast seisu võrreldud kuue kuu ja aasta taguste seisudega.

Korterite müük: kokku on Kuusalu valla peale 28 unikaalset müügikuulutust (2016 detsembris 30 ja 2017 juunis 31), ehk pakkumiste arv on püsinud samaväärsena. Sealjuures Suurpeal 14 pakkumist (pool aastat tagasi 20 ja aasta tagasi 18), Kolgas 4 (pool aastat tagasi 2, aasta tagasi 5), Kiius 3 (pool aastat tagasi 3 ja aasta tagasi 2) ja  Kuusalus 2 (6 kuud ja aasta tagasi samuti 2). Lisaks Valklas 2, Kolga-Aablas ja Vihasool kummaski 1. Hinnad alates 10 500 eurot kahetoalise eest Suurpeal kuni 89 tuhat neljatoalise eest Valklas. Ruutmeetri hinnad alates 185 eurot (kahetoaline Suurpeal) kuni 1048 eurot, mida küsitakse neljatoalise korteri puhul Valklas. Need proportsioonid on samaks jäänud.

Majade müügipakkumised: 52 unikaalset (2016 detsembris 67 ja 2017 juunis 69) pakkumist. Kalleim pakkumine on jätkuvalt 715 tuhandega endine sõjaväeosa-hoonestus Pärispeal. Elamutest küsitakse kõrgeimat hinda majade kompleksi eest Leesil (499 tuhat). Poole aasta eest oli kõrgeima müügihinnaga kaks maja Valklas: 425 ja 400 tuhat. Aasta eest küsiti kõrgeimat hinda kahe maja eest Mäepea külas: 600 ja 650 tuhat. Majaosadest on pakkumisi 4, hindadega 36 000 (Kolga) kuni 150 000 (Käli). Pool aastat tagasi oli majaosade müügipakkumisi 3, hinnad 13 kuni 34 tuhat. Aasta tagasi oli pakkumisel kolm ridamajakorterit Tasakaalukodus, pool talu Haavakannu külas ja ½ kaasomandist Tapurlas.

Maatükkide müügipakkumised: kv.ee andmetel on Kuusalu vallas hetkel müügis kuni 128 unikaalset (üsna mitmed on esindatud rohkem kui ühe kuulutusega, võimalik, et kõiki ei märganud) maatükki. Pakkumiste arv on vähenenud, samas elamumaa sihtotstarbega maatükkide müügipakkumiste arv on suurenenud. Lähtuvalt sihtotstarbest ja asukohast on hinnad raskesti võrreldavad. Kalleim pakkumine on 110 tuhat elamumaa krundi eest Suurpeal, pool aastat tagasi oli kalleim 105 tuhat elamumaa krundi eest Pärispeal. 200 tuhandega saab 17 hektarit ja 11 elamukrunti Sõitmes. Varasemaid hinnaliidreid (Kotka Forelli kinnistu ja Instituudi kinnistu Pärispeal) siinses kategoorias enam ei näe.

Äripindade müügi kategoorias on 9 unikaalset pakkumist, pool aastat tagasi oli 15 ja aasta tagasi 13. Jätkuvalt pakutakse müügiks Pärispea ja Kotka kalakasvandusi, pakkumisel on ka Salmistu toitlustus- ja majutusasutus ning Laugu külalistemaja Sõitmel.

Garaažide pakkumised on varemalt puudunud ja puuduvad ka praegu. Pool aastat tagasi oli üks müügi- ja üks  üüripakkumine.

Tehingute statistikast Kuusalu vallas (Maa-ameti veebilehelt): ajavahemikul 09.06 – 03.12.2017 ehk viimase kuue kuuga tehti Kuusalu vallas kokku 202 (varasemal kuuel kuul kokku 248, enne seda 231) tehingut kinnisvaraga, sh 159 (periood varem 177) ostu-müüki ja 27 (periood varem: 49) kinkimist. Omanikku vahetas 638 hektarit maad (2017 I poolaastal 941 ha) koguväärtusega 6,15 miljonit eurot (eelmisel perioodil 7,1 miljonit). Viimase poolaasta tehingute arv, maht jms on võrreldav 2016. aasta I poolaastaga.

Müüjatest 139 olid eraisikud (eelmisel perioodil 156, üle-eelmisel 152) ja 51 eraõiguslikud juriidilised isikud (eelmisel perioodil 85, üle-eelmisel 72), 8 välismaalased (eelmisel perioodil 6, üle-eelmisel 4). Ostjatest eraisikuid oli 119 (eelmisel perioodil 126, üle-eelmisel 121) ja ettevõtteid 64 (eelmisel perioodil 108, üle-eelmisel perioodil 97), lisaks soetas kinnisvara 5 välismaalast (eelmisel ja üle-eelmisel perioodil mõlemal 4).

60-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (periood varem 63, üle-eelmisel 76), 91-l juhul maatulundusmaa (periood varem: 128, üle-eelmisel 109), tootmismaa vahetas omanikku 10 tehinguga (periood varem tootmismaa tehinguid 11, üle-eelmisel perioodil 3).

Tehingute arvult aktiivsemad sel perioodil 09.06 – 03.12.2017 olid august (46 tehingut) ja september (44 tehingut). Väikseima tehingute arvuga kalendrikuu sel perioodil oli juuli 14 tehinguga.

Tehingud objekti liigi järgi: hoonestamata maa tehinguid 115 (sh näiteks tehinguid metsamaaga 21 ja haritava maaga 5), hoonestatud maa tehinguid 62 ja seega kinnisasja tehinguid kokku 177. Korteriomandi tehinguid toimus viimasel poolaastal 25 (periood varem: 26). Ehk keskmiselt Kuusalu valla korteritega tehinguid 1 kord nädalas, hoonestamata maaga 5 tehingut  ja hoonestatud maaga 2,3 tehingut iga nädal.

Lätimaa-reisi II osa

PÄEV 4 

Kavatsus oli keskpäevaks kämpingust lahkuda Kuldiga poole, et aga sirav päike lubas lõpuks ka rannamõnusid nautida (esimesel Ventspilsi saabumise päeval oli suisa vihmane, teine oli pilvine kuid vihmata, piilus ka päikest), siis siirdusime üksmeelselt randa. Õieti olime selles programmimuudatuses juba eelneval õhtul kokku leppinud, et seekord siis nii. Tuul oli tegelikult üsna vali ja vesi vilu – tuule eest saime varju luidete vahele varjudes, aga merevee jahedus kõiki siiski vette meelitada ei suutnud. Igatahes muhelesime seal hea mitu tundi ja lahkusime Ventspilsist alles hilisel pärastlõunal.

Sõitsime Kuldigasse, mis on umbes 65 km. Ilus linnake, eelmisest aastast tuttav. Väike jalutuskäik linnas, sõime ja kuulasime ühe kohaliku taadi memuaare. Tõeline Eesti patrioot teine 🙂 Käidud sai ka üle uhke silla sinilipurannas jõekaldal.

Soovi korral võime Ventspilsist välja sõita ca 15 km paralleelset teed pidi, millega näeb ära Piltene, mis on Lätimaa väiksemaid linnu, puitarhitektuuri ja munakivisillutistega. Enne Kuldigat asuvad Riezupe liivakivikoopad, Baltikumi ühed pikimad, sissepääs ainult giidiga www.smilsualas.lv

Kuldigast lahkusime Saldusesse (+ ca 65 km). Saldus on Läti magusapealinn, ja üks nende hitte on nn magusatuurid: http://turisms.saldus.lv/en/see–do/sweets-tour11/  Meie neist ajapuudusel aga paraku osa ei saanud. Õnneks on kohalik jäätisevalik mitmekesine ja maitsev, nii et ega magusapuudust ei olnud.

Veel üks vahva paik jäi ajapuudusel külastamata: Tērvete Nature Park http://www.mammadaba.lv/en/ is the best and most suitable destination for families with children that include the Fairytale Forest, the Playground, and the Gnome Forest. There is also the unique pine forest in it with nearly 300 years old majestic trees. The Fairytale Forest, the Playground and the Dwarfs’ Forest enjoy the biggest popularity. Tours of these thematic areas take at least three hours. Perepilet 11 eurot. Tērvete Wooden View Tower – 1.00 EUR Fairytale Train – 1.50 EUR (from playground to TIC). Kohvik on seal ka. Tervete Vineyard

Kui reisi teisest päevast alates viibisime Kurzemes ehk Kuramaal, siis nüüd Zemgales kuni viienda ehk viimase päeva lõunani.

Õhtul ca poole üheksaks jõudsime Rundale Hotelli, mis on väike armas külalistemaja õkva Rundale lossi lähistel. Seal oli juhtumisi peatumas mitu Eesti perekonda, üks neist autoga tagasiteel Horvaatiast. Üldiselt kõik majutused leidsime Lätis 20 eurot / in / öö, mis heal juhul sisaldab ka hommikusööki.

PÄEV 5

Hommikul olime valmis Rundale palee ja roosiaiaga tutvumiseks http://rundale.net/en/

Perele piletid aed + palee 20 eurot. Kui palees pilti tahad teha, siis + 2eurot. Meil läks kõige selle ilu peale tubli 3 tundi, nii et saime sealt alles poole kahe paiku liikuma, kõhud juba kergelt tühjad.

Paarkümmend kilomeetrit Rundalest (läbi Bauska) asub 700 küülikuga Küülikute linnak, kus lisaks küülikutele erinevaid sulelisi ja kalkuneid, kitsi ja isegi üks ondatra. Perepilet 5 eurot. http://trusupilsetina.lv/ Täitsa vahva paik, tund ajakulu ja laste elevus garanteeritud.

 

Kes võtab kursi kirdesse, siis võib külastada näiteks Skriverit, Kokneset jne. Skriveris on lehmakommide valmistamise töökoda www.skriverusaldumi.lv ja kodujäätiste valmistamine www.majassaldejums.lv Skriveri Arboretum Park www.skriveri.lv  Veel soovitusi: http://www.skriverugotina.lv/                       http://www.lejasbiteni.lv/mini-zoodarzs/ http://liktendarzs.lv/lv/iesp%C4%93jas/ekskursijas 12 km edasi asub Koknese. Seal on selline tore koht: Koknese Park and place where Perse Waterfall was  formerly located www.koknese.lv Hirveaed ja safaripark Zemitāni Koknese piirkonna Irši valla talu Zemitāni tegeleb maailmatasemel trofeehirvekasvandusega. Praegu jalutab umbes 300 hektaril rohkem kui 1200 puna- ja kabehirve ning teisi metsloomi (muflonid, piisonid, metssead). http://www.zemitani.lv/ ja e-post zemitani@gmail.com. Külastamine ainult ettetellimisel. Hinda ega ajakulu ei oska kirjeldada, tuleks päring teha või helistada.

21 km safaripargist asub Gaiziņkalns ja selle ümbrus. Gaiziņkalns on kõrgeim maapinnapunkt Lätis. See ulatub 311,5 meetri kõrgusele üle merepinna. Rada on umbes 2 kilomeetrit pikk. See on märgistatud kruusatee, mille järsematesse kohtadesse on ehitatud trepid. info@gaizinkalns.lv; www.gaizinkalns.lv Kuna inglise keeles kodulehel midagi ei ole, siis täpsemalt sotti ei saa. Meie sõitsime autodega poolele maale, et jalavaeva vähendada.

Reisu lõpakord kujunes selliselt, et Madonast söögipoolist, siis Cesvaine loss ja ostetu konsumeerimine Cesvaine raamatukogu ees pargipingil (sest söögikohta ei õnnestunud leida, küsisime ka kohalikelt). Ning viimased verstapostid olid mõeldud Gulbene ja Aluksne, ent kui juba Gulbenesse jõudmine oli mastaapsete teetööde tõttu vaevaline, siis Aluksne suunas enam ei jätkanudki, vaid võtsime kursi kodu poole (Gulbene-Viimsi 400 km).

 

Oli mõnus reis, viis päeva / 4 ööd on täitsa paras. 1460 km tuli kokku ja eriti viimane päev oma 650ga oli päris väsitav juba. Läti õlle- ja jäätisevalik on suurepärased; hinnatase sama; teede olukord keskmiselt kehvapoolne ja kergliiklusteede vähesus kahetsusväärne.

Loodetavasti on kellelgi sellest kirjapandust ka praktilist kasu 🙂

 

 

 

Lätimaa trip suvi 2017

Juba mullu-suvise kolmeöise Lätimaa reisu järel oli selge, et lõunanaabrid saavad meid veel näha. Kevadtalvel sai tasapisi hakatud plaane tegema, mille juures oli abiks Läti amatlik turismisait http://www.latvia.travel/et Formaadina ja ajaraamina sai sihiks võetud, et Ventspilsis (kus mullu aega ilmselgelt väheks jäi) oleme tänavu 2 ööd, pluss 1 öö teel sinna ja teine siis pärast Ventspilsi tiiruga Eesti poole tagasiteel olles. Reisisime kahe autoga, kummaski 2 täiskasvanut + 2 last. Käesolev reisikiri on põhimõtteliselt varem valmis kirjutatud eeltööna kogutud ideedest sj alles jäid ka need, kuhu meie erinevatel põhjustel ei jõudnud.

PÄEV 1

Plaan oli 9st startida ja teha Eestis ainult üks peatus umbes poolel teel Eesti-Läti piirini, kuna oli soov külastada alpakafarmi Are vallas Niidu külas Pärnumaal. Eesti suurimas alpakafarmis on võimalik lähemalt tuttavaks saada Lõuna-Ameerika kameliidide alpakadega, Kameruni kääbus-kitsedega, Ouessanti minilammastega ja näha angoora küülikuid.

alpakad.jpg

Igati vahva paik, kuigi tee, mis farmi viib, on eriliselt jämeda kruusaga kaetud, lisaks veel tolmas nagu vana raip J Täiskasvanu 5 eurot, laps 3 eurot. Loe lisa http://alpakafarm.ee/

Lätti jõudnud, vormistasime kohe endale ühed Hessi eined, sest ega lõuna oli käes ja kõht nõudis oma. Enne Riiat oli meil 2 võimalikku peatuspaika: Münchauseni muuseum ja Saulkrasti jalgrataste muuseum. Otsustasime, et las jalgrattad seekord jäävad, vaatame Münchausenit. Kohale jõudes ründas meid aga kohe kohalik parkimiskontrolör, kes tahtis lahkesti 4 eurtsi kahe auto parkimiskohtade eest kasseerida. Kuna lastel niiehknii selle elupõletajast paruniga mingit pistmist pole, jätkasime teed Riia suunas. Olgu nende kahe muuseumi lühitutvustused siiski siinkohal toodud.

Münchauseni muuseum asub Vidzeme maalilises mererannas Duntes, poolel teel Eesti-Läti piirist Riiani, 8 km enne Saulkrastit. Münchauseni muuseum taaselustab legendi parun Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausenist. Dunte on eriline koht Lätis. Seal kohtub meri metsaga, talvel seotakse hobused kirikutornide külge ja ühe lasuga tabatakse kümme parti. Muuseumi esimesel korrusel saab näha Münchauseni kuulsuse saali, samas kui teisel korrusel on oma kodu leidnud nii praeguste kui ka endiste kuulsuste vahakujud. Väikesi rüblikuid ootab meelelahutus Baltimaade suurimal puitatraktsioonide laeval. Täiskasvanu 3,5 eurot, koolilaps 2,5 ja eelkooliealisele tasuta. Loe lisa www.minhauzens.lv

Saulkrasti jalgrattamuuseumis on Läti ainus vanade jalgrataste kollektsioon. Kollektsiooni loomist alustati 40aastat tagasi, see koosneb Lätis leitud tehniliselt huvitavamatest jalgratastest ja jutustab nende ajaloolisest arengust. Peale jalgrataste on kollektsioonis hulgaliselt muid asju, mis on seotud jalgratta kasutamise, rattaspordi, jalgrattaseltside ja jalgrataste tootmisega. Piletid 2,5 eurot, õpilased 1,5 eurot ja tasuta. Aadress Rīgas iela 44a, Saulkrasti http://www.velomuseum.lv/en_news.php

Riiga jõudnud, parkisime autod Stockmanni parklasse ja siirdusime vanalinna kaudu tiiruga kanali äärde paadisõiduvõimalusi täpsustama.

Riia vanalinn on Riia ajalooline ja geograafiline keskus Daugava paremal kaldal. Vanalinna iidset aurat saab nautida kitsastel tänavatel. Siin on unikaalsed elamukompleksid ja sakraalehitised – Riia Toomkirik, mille ehitamine algas 13. sajandil, gooti stiilis Püha Peetri kirik, Püha Jakobi katedraal, kus asub Rooma Katoliku Kiriku kardinali iste, Püha Jüri kirik, maaliline vanalinna sünagoog, mida kutsutakse Valge Kivi lossiks, Pühavaimu klooster, Danenšterni maja, elamukompleks Kolm Venda, Riia kindlus jne. Keskajal oli Riia võimas sadam ja kuulus Hansaliitu, mis ühendas Balti regiooni ja Põhja-Saksamaa kaupmehi. Hansa ajastut meenutab ajalooline Suur ja Väike Gild, samuti renoveeritud Mustpeade maja.

Paadisõit Daugaval ja kanalitel http://www.rigabycanal.lv/en#!route – siit on näha marsruut (pm ümber vanalinna), mille läbimine võtab ca 1 tund ja maksab 18 eurot täiskasvanu ja 9 eurot laps (7-16a). Boarding leiab aset Bastionimäe (Bastejkalns) kail, 100 meetrit Vabaduse Monumendist.

paat.jpg

Tea, kas seetõttu, et oli reede õhtupoolik, aga tellimussõite tundus palju olevat, ehk pidime meiegi tunnikese ootama, mille tegime parajaks lähedal asuvas kohvikus ja mänguväljakul. Teenuse pakkujaid on muidugi erinevaid, meie valik sai selline ja oli väga lahe.

daugaval.jpg

Sõit sõidetud, siirdusime Stockmanni parkimismajja autode järele. 2 eurot tund kesklinnas parkimise eest on tegelikult väga mõistlik hind. Linnast väljasõidul väisasime toidupoodi ja siirdusimegi oma esimesse majutuskohta Külalistemajas Irbēni (pm Riia lennujaama ja Jurmala vahel). Hind 2 tuba a neljale 164 eurot kokku, sisaldas hommikusööki.

PÄEV 2

Hommikul nii 10st lahkusime majutusest. Teel Ventspilsi, kus toimusid sel nädalavahetusel ka merepäevad, otsustasime vaadata ainult Kaive vana tamme, 10 m diameetriga, Baltikumi üht jämedamat. Asub Tukumsist veidi Ventspilsi poole, paremat kätt.

tamm.jpg

Õige pisut enne seda tamme on mingi udupeen roosiaed 300 roosipõõsaga. Kolmas võimalus on väisata eelnimetatud kahest veidi Ventspilsi poole ja vasakut kätt (Kandava) jäävat loodusparki http://visitkandava.lv/en/abava_valley, kus küll silmailu paistab palju olevat, aga ilmselt kulub ka aega palju. Ja siis veel Shokolaadimuuseum Pures, mis asub eelnimeta-tute vahel otse Ventspilsi trassi ääres www.purechocolate.lv Tamme otsides saime tundma ka kohalikke kruusateid. Teed on üldiselt Lätis märksa kehvemas konditsioonis kui Eestis, nii et kes siinsete üle nuriseda tahab, käigu lõunanaabrite juures ära. Ja kruusateid on ebaproportsionaalselt palju, võrreldes meiega.

kruusatee.jpg

Ja no mis värk neil sellega on, et kaherealisel teel sõidab tihtilugu 3 sõidukit kõrvuti?! Eriti Ikla-Riia vahelisel lõigul. Ajapikku harjus ära, aga võõristav oli pidevalt tahavaate peeglisse passida, et järjekordse ralliva kauboi eest jõuaks õigel ajal teeserva tõmbuda..

Aga Ventspilsi me igatahes jõudsime, sest mis see Tallinn-Tartu ots mustkattega teel ära ei ole. Eestikeelne turismiinfo http://www.visitventspils.com/ee „Heakorrastatud keskkonna ja mugava taristuga Ventspilsi võib kindlasti nimetada Läti kõige peresõbralikumaks linnaks.“

lehm.jpg

Et ilm oli vaheapeal pilve käinud ja ähvardas tibutamagi hakata, siis linna jõudes korraldasime kõigepealt eneste ja autode tankimise, seejärel sõitsime mereäärsesse kämpingusse http://www.camping.ventspils.lv, mis sai meile koduks järgmiseks kaheks ööks.

kämping.jpg

Selline boks 4 voodikoha, lihtsa kööginurga ja tualeti-dushiruumiga maksab seal kämpingus 66 eurot öö. Lisaks oli meil bronnitud telgikoht, aga et esimene öö oli vihmane, siis mahutasime endid kõik siiski siseruumidesse. Sisse möllitud, siirdusime linna peale.

Järgnevalt on kirjeldatud olulisemad kohad ja vaatamisväärsused Ventspilsis lastega peredele. Tegime need enamasti läbi ka, vastavalt kuidas ilm ja tuju ette ütles J

Jurmalas parks (Mereäärne park). Pargi territoorium piirneb Mereäärse Vabaõhumuuseumiga ja sinna on paigutatud ka Muuseumi ankrute kollektsioon. Pargis on rajatud lastele mänguväljakud, drenažöörid, puhke- ja piknikupaigad, samuti 240 m pikk “Džunglirada”, kujurite töödega, mis on valminud traditsionaalsetel rahvusvahelistel puukujurite sümpoosiumitel, Paplipuu kunst. Rajal on mitmed sillakesed, torn, 1,5 m kõrgusel asuv ripptee puult puule. Saab tutvuda ka jalgradade mitmesuguste kattematerialidega: dolomiidiplaadid, puusillutis, kiviklibustik, puukoorekate, mitmeid käbikatteid jne. Läbi pargi kulgeb ka Vabaõhumuuseumi kitsarööpalise raudtee aururongi Mazbanitis tee www.mazbanitis.ventspils.lv. Pileti hind ühele sõidule ühes suunas Mäeliinil: Perepilet (2 täiskasvanut+1-5 last): EUR 4,20. Pileti hind ühele sõidule Ringi liinil Perepilet (2 täiskasvanut + 1-5 last): EUR 2,80. 1954 asutatud muuseumi teritooriumile on paigaldatud etnograafiline väljapanek, mis tutvustab sajanditevanuseid traditsioone. Muuseumi kogudes on üle 20 000 eseme, mis jutustavad läti ja liivi põllumehe ja kaluri elust. Sise- ja välis-territooriumil (kogupindala 4,8 ha) on vaatamisväärt umbes 600 eksponaati. Praegu on see ainus kalandusele pühendatud vabaõhumuuseum Lätis, kalameeste eluhoonete, võrgumajade, suitsuahjude ja Užava vallast päritud tuuleveskiga. Mereäärses vabaõhumuuseumis on vaatamiseks merekalapüügi laevade ja Paltimaades suurim ankrute kollektsioon, üle 100 eksponaadiga, alates 17.sajandist meie ajani välja. Suurematest on rajatud Ankruterada. Perepilet (2 täiskasvanut+1-5 last) EUR 2,80. Päevapilet  kõikidesse muuseseumidesse: Perepilet (2 täiskasvanut+ 1-5 last) EUR 7,20

rong.jpg 

Rongiga saab sõita Mereäärsest pargist seikluspargi juurde. Ventspilsi Seiklustepark ronimine, kiikumine, keerutamine, liuglemine ja veeremine-need on vaid osa tegevusest Seikluspargis. “Kassirada” pakub jōuprooviks 5 eritasemelise raskusega ronimistrasse (roheline, sinine, punane, lilla ja must). Kõige väiksematele on kasutada spetsiaalne rada “Karupoeg”. Eriti teravaid elamusi pakub katapult (18-20m kōrgusel), Tarzani hüpe, ja mäest laskumine Hullu rotoriga, sõidud mäest alla mägiratastega, mäe laudadega.

seikluspark.jpg 

Lastele on ettenähtud: autokool, pamperautod, pamperlaevad, trampliinilaevaga liusõit, täispuhutav majake, kummihüppe batuut, rodeopull. On avatud paintpalli väljak ning frisbi- ja jalgpalliväljak. Seikluspark pakub teenusena ka komplekskülastuse ühele isikule. Nr.1 Lõbu ja rõõm, hind 7.00 EUR: Laste autokool; Pamperautod; pamperlaevad; liutee aurokaameratele; täispuhutav atraktsioon “Lõbus majake”; kummihüpete batuut. See pakkumine on 3.-12.aastastele lastele. Nr.2 Jõud ja osavus,hind 8.50 EUR: Pamperlaev; pamperauto; liutee kaameraga; trampliinilaev (1kord) Rodeohärg; katapult. Atraktsioonide komplekt on ettenähtud vanematele lastele ja täiskasvanuile. Kohvik. Autoparkla tasuta. Meie näitel läks selle kõige peale üle kolme tunni, sh lõunapausita J

tuubisõit.jpg

Kui on päris kehv ilm, et väljas midagi teha ei saa, siis Ventspilsi Veeatraktsioonide Park, kus pakutakse järgmisi meelelahutusvõimalusi: lastebassein vallatute kujudega – meremadu, veelind ja kärbseseen; bassein 4 horisontaalse massaažijoaga, veekaskaadi ja vastuvooluga; kunstlike lainetega bassein, kus on perioodiliselt vahelduv lainetus; liumägi Mägijõgi; 2  liurenni, mis on 53m ja 56m  pikad ning 6m kõrged; 2  SPA vanni; saun. Külastajatele on saadaval ka saunakompleks türgi – ja aurusauna,  2 sauna, soolatoa, külma basseini, 2 masaažiduši, maheda jää generaatori ja 5-kohalise vesimassaaživanniga.  2 täiskasvanut + 2 last maksis 20 eurot, ilma saunakompleksita.  Lauku  5, Ventspils, +371 636 23974, www.udensparks.lv

Lastelinnake (Lielais prospekts ja Vasarnīcu tänavate vahel ehk üsna meie lähedal) avati 2000. aastal ja sinna on ehitatud rohkem kui 40 mänguseadet lastele, alates väikelapsest kuni teismeliseni. Siin võib keerutada 1,5m suurust gloobust, maiustada lastekohvikus „Pipi” (Pepija), naeratada lillekompositsioonile „Piilupartide pere“. Suvel töötab Lastelinnakeses ka laste velokartide laenutus ja batuudid. Igal pühapäeval kell 12:00 toimuvad atraktiivsed muusikalised üritused lastele. Lastelinnakese ja pargi külastus on tasuta.

Lastepark „Fantaasia” töötab Pārventa (Ülejõe) linnaosas Talsu tänaval (sinna tuleb autoga sõita). Tema kirevad atraktsioonid  rõõmustavad Pārventa nooremat põlvkonda. Lastepargi lähedal asub Pārventa Metsarada 12 erineva raskuseastmega atraktsiooniga, mis on valmistatud köie- ja trossielementidest.  Igal pühapäeval kell 15:00 toimuvad atraktiivsed muusikalised üritused lastele. Lastepargi külastus on tasuta.

Kui õhk on soe, aga näiteks tugev tuul või merevesi külm, et rannas kehva olla vms, siis Mereäärne Veepark on armastatud puhkamiskoht linnas. Siin asuvad kolm erinevat basseini (suurim 25m x10m), kus veetemperatuuri hoitakse umbes 24°C  juures, ja kaks erinevate liumägedega torni  (kõrgusega 8 ja 10m) – standardne, perekonna, ”Turbo”, allasõiduks täispuhutavatel rõngastel ja teised. Väikeses basseinis rõõmustavad mudilasi atraktsioonid nagu Kaheksajalg, Paat, Konn,  liumägi, veekaskaad ja Seen. Külastajatele on saadaval mullivann, saun, arstiabi, inventari-laenutus, kohvik, riietusruumid, dušid ja WC.  Veepargi sissekäiku ehivad lilledest kalad  – lilleskulp-tuuride kompositsioon ”Allveemaailm”, veepargi lähedal skvääris aga võib näha veel mitut kivi-kujurite sümpoosiumi kunstitööd, mis on loodud just mereäärse linna jaoks, näiteks kujuri Pauls Jaunzemsi loodud Hiiglase – Mereröövli pea.

Ekskursioonilaev „Hercogs Jekabs“. Peatusest Ostas ja Tirgus tänava nurgal, 5–7 korda päevas sõidutab laevake turiste 45 min Venta jõel. See on ainulaadne võimalus vaadata Ventspilsi linna ja vabasadama industriaalset tegevust. Laeva sõiduplaan tööpäevadel: 10:00; 12:00; 14:00; 16:00; 18:00; 19:00. Laupäeval, pühapäeval, riigipühadel: 10:00; 11:30; 13:00; 14:30; 16:00; 17:30; 19:00. Eeltellimine on võimalik telefonil + 371 26353344.

Turismitrükistes soovitatakse kindlasti tutvuda ka: Ventspilsi purskkaevud, lilleskulptuurid, min 20 tehislehma linna vahel. Ventspilsi loovuskeskus koos planetaariumi ja observatooriumiga (www.jaunradesnams.lv). Staldzene kaluriküla ja Ventspilsi Hirvepark, jäävad veidi Ventspilsist üles, mere ääres.

Sellised olid kolm esimest päeva Lätis. Viimasest kahest tuleb eraldi lugu vähema teksti ja rohkemate fotodega J

Kinnisvarapakkumistest ja -tehingutest Raasiku vallas

Pakkumiste ülevaade on koostatud tuginedes kinnisvaraportaali www.kv.ee  müügipakkumistele seisuga 26. juuni 2017. Võrdluseks on kasutatud 2016. detsembris ja mais analoogsetes ülevaadetes kirjeldatut. Samuti saab pildi viimasel kuuel kuul toimunud kinnisvaratehingutest Raasiku vallas (allikas: Maa-amet).

Maju on unikaalsete kuulutustena müügis 28 (2016 detsembris 27, 2016 mais 39). Müügil olevatest majadest asuvad 7 Raasikul (2016 detsembris 6, mais 11), Arukülas samuti 7 (2016 detsembris 6, mais 11). Kullil ja Perilas on kummaski 3 pakkumist. Teisedki Raasiku valla külad on esindatud, v.a Järsi ja Kurgla. Rohkem kui 90 000 eurot küsitakse 17 maja eest sealhulgas Kiviloo mõis (2016 detsembris 20 ja 2016 mais 11). Kalleima kv.ee kaudu müügis oleva ja Raasiku vallas asuva hoone eest, milleks on jätkuvalt Kiviloo mõis, küsitakse 990 tuhat. Hind on poole aastaga langenud 200 tuhat. Kalleima müügis oleva elumaja eest küsitakse kümme eurot vähem kui 300 tuhat. Tegu on Arukülas Männiku teel asuva 6-toalise eramuga. Kõige odavama kv.ee vahendusel müügis oleva maja hind on 24 000, asukohaga Raasikul Roosi teel. Tegu on sisuliselt elamumaa krundiga; hinda on vahepeal viinediku võrra alandatud. Perilas on kaks pakkumist vahemikus 29 000 kuni 31 900 eurot, hindu on vahepeal ülespoole korrigeeritud.

Korterite müügipakkumisi on kokku 15 (2016 detsembris 19 ja 2016 mais 25), ehk pakkumisi on vähemaks jäänud. Asustusüksuste lõikes on enim kortereid müügis Arukülas: 9 (2016 detsembris 13, mais – 18). Raasiku alevikus on 4 müügipakkumist (2016 detsembris 2 ja mais 3). Ülejäänud kaks pakkumist on Härmas ja Kivilool. Korterite ruutmeetrihinnad ulatuvad 1282 euroni Staadioni tänava kahetoalisel. Mitmete Aruküla vanemate korterite ruutmeetrihinnad ulatuvad 1000 euroni ja pisut ülegi. Väikseim ruutmeetri hind pakkumistes on ühel Kiviloo korteril (339 eurot).

Majaosade müügipakkumiste rubriigis on 4 kuulutust, neist 3 esindatud ka korterite „all“ (2016 detsembris samuti 3, 2016 mais 6). Äripindade müügipakkumiste arv on 3, asukoht Kalesi: masinakeskus ja kaks kuulutust endise aknatehase kohta. Garaaze endiselt müügiks ei pakuta, vähemasti kv.ee vahendusel.

Maa/krundid-kategooria müügipakkumisi on 61 (2016 detsembris 85 ja mais 69), neist elamumaa sihtotstarbega krunte 41 (2016 detsembris 61 ja 2016 mais 44). Elamumaa ruutmeetri hinnad on vahemikus 1,89–32 eurot (2016 detsembris 0,49-38 eurot ja 2016 mais 1-37 eurot). On ka 3 tootmis- või ärimaa pakkumist.

Üüripakkumised Raasiku vallas kv.ee keskkonna kaudu puuduvad. Paar varasemat aastat pakuti ühte ja ainumast äripinda (lao- ja tootmisruumid Raasikul Jägala mnt).  Üürile ei pakuta ühtegi maja, maatükki, majaosa ega garaazi ehk üüriturg on vallas jätkuvalt olematu, vähemasti selle konkreetse kinnisvaraportaali vahendusel.

Tehingute statistikast (Maa-amet, Tehingute andmebaas): alates 8. detsember 2016 kuni 22. juuni 2017 ehk 6,5 kuu jooksul tehti Raasiku vallas kokku 125 tehingut kinnisvaraga (2016 mai-detsember 128 tehingut; sellele eelneval poolaastal 127 tehingut) sh 100 ostu-müüki (eelmine periood 107, üle-eelmine: 105) ja 19 kinkimist (eelmine periood 18 ja üle-eelmine samuti 18).

Müüjatest 80 olid eraisikud (eelmine periood 77 ja üle-eelmine 84) ja 36  eraõiguslikud juriidilised isikud (eelmine 45 ja üle-eelmine periood 33). Riik tegi kõnealusel perioodil viis müügitehingut, välismaalased ühe.

Ostjatest eraisikuid oli 73 (eelmisel perioodil 2016 mai-dets 128 ja üle-eelmisel perioodil 91, veel enne seda 73), ettevõtteid 25 (eelmisel perioodil 18 ja üle-eelmisel 31). Välismaalased tegid 4, kohalik omavalitsus 18 ostutehingut, samuti oli 5 tehingu puhul mitu kaasostjat.

104st tehingust (eelmine periood 87; üle-eelmine 104) 62-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (eelmisel perioodil 58; üle-eelmisel 54), 28-l juhul maatulundusmaa (eelmisel perioodil 21 ja üle-eelmisel 47).

Kokku vahetas ajavahemikul 08.12.2016-22.06.2017 omanikku 227 hektarit maad koguväärtuses 4,5 miljonit eurot. Eelmisel pooleaastasel perioodil vahetas omanikku kokku 225 hektarit maad kokku 5,8 miljoni euro väärtuses, ja üle-eelmisel kuuekuulisel perioodil (kuni mai 2016) 510 hektarit kokku 4,34 miljoni euro väärtuses.

Perioodil toimus 104 kinnisasja tehingut (tehingud maaga, mis võib, aga ei pruugi olla hoonestatud; eelmine periood: 87, üle-eelmine 104) ja 21 korteriomandi tehingut (eelmine periood: 41, üle-eelmine 23). Kõige rohkem tehinguid, 25, tehti märtsis. 22 tehingut aprillis ning 21 tehingut mais. Kõige vähem tehinguid – 13 – leidis aset veebruaris.