Küladest

Sedakorda mõtisklen Raasiku valla külaelu olemuse üle.

Vallas on 2 alevikku ja 13 küla. Elanikkond 4700 inimest jaguneb asustusüksuste vahel selliselt, et alevikes elab kokku ligi 3400 elanikku ja 13s külas kokku umbes 1300 inimest ehk keskmiselt 100 inimest küla kohta. Kolm viiendikku elanikkonnast elab tiheasutuses; ja see peegeldub üsna ilmekalt ka tänase vallavolikogu peal, kus praktiliselt kogu koosseis, kahe erandiga, elab alevikes. Küladest omakorda on suuremad ja kasvavad Igavere ja Kalesi, samas kui Peningi küla pigem kaotab oma varasemat kaalu, seda nii otseses kui kaudses mõttes.

Väikseimad külad elanike arvult on Tõhelgi, Rätla ja Kiviloo, aga nagu öeldakse: size does not matter -). Ses suhtes, et kuigi rahvaarvult väikesed, on nii Kivilool kui Tõhelgis tubli külaaktiiv, arengukava, külaplats. Ka Rätlas kogub ühistegemine tuure, usun, et veel selle aasta sees saab küla endale ka vanema ja arengukava.

Vallaeelarvest toetame neid külasid, kel on kehtivate volitustega külavanem, kehtiv arengukava ja tegev külaselts. Selliseid külasid on meil kuus: Härma, Kiviloo, Peningi, Tõhelgi ning Mallavere ja Pikavere külad ühiselt. Külavanem on valitud mullu Kalesil ja Kurglas, Igaveres tuleks seda samuti teha. Kulli toimib pisut teistel alustel, ütleksin: ühistulistel. Jõudu ja jaksu Allanile siinkohal!

Toetus ei ole teab mis suur, on seotud külaelanike arvu ja ühe keerulise valemiga, aga praktikas tähendab see seda, et ühele keskmisele külale laekub ühistegevusteks toetust poolaastas umbes 400 eurot, aastas kokku siis 400 korda kaks.

Näikse nii, et kui vast paar erandit kõrvale jätta, siis mõned külad ei soovigi vajalikke samme astuda, et ka oma tegemisteks vallaeelarvest toetust saada. Torisetakse, et toetus on liiga väike, et sellest piisab ainult raamatupidamisteenuse sisseostuks, et milleks meile kiigeplats jms. Küll on aga ka need skeptikud ühte meelt selles, et teed peavad sõidetavad ja läbitavad olema 24/7 ja aastaringi. Ning ollakse valmis neid ka ise ühiste jõududega hooldama, seega omaalagatus ei ole mitte kadunud -)

Härmas ja Pikaveres on fokusseeritud külaplatside arendamisele. Härma küla oma on sealjuures üsna kabe juba, Pikaveres rohkem eskiisi tasemel, aga see-eest saab Pikavere tänavu tuletõrje veevõtukoha, millel külaplatsi arendamisel väga konkreetne väärtus.

Üks poliitiliselt mittekorrektne avaldus ka: mulle meeldib Kiviloo küla. Meeldivad nii need eestvedajad kui kõik teisedki. Kiviloo küla on ja ilmselt ka jääb ainsaks Raasiku valla külaks, kellele on usaldatud külakeskuse arendamiseks ja majandamiseks Kiviloo mõisa valitsejamaja, endine Kiviloo algkool. Mõistagi on külavanem, kehtiv arengukava, külaselts. Ja korralik külaplats, kus toimub ka enamik ühisüritustest laatadest ja vastlatrallidest jaanitule ja spordivõistlusteni. Üritusi toimub iga kuu-kahe tagant, juba märtsi alguses oli neil aasta plaan täpselt paigas, millal ja mis! Olen kõikidel suurematel üritustel suure rõõmuga käinud (võimalusel koos perega) ja tean omast käest, et osalejaid-külalisi on kohal rohkem kui külas elanikke, kusjuures nii mõnigi külaline (x naabervallast näiteks) astub ligi ja tunnustab, et küll teil on siin toredad ettevõtmised -) Hiljuti võõrustas Raasiku vald (kuna olime eelmise aasta võitjad) Harjumaa teisi omavalitsusi talispordipäeval ja toimumiskoha valikul ei tekkinud kahtlustki – muidugi Kiviloo. Veebruaris, kui Voosel toimus nende talispordipäev, siis Raasiku vallast oli väljas kaks võistkonda, mõlemad Kiviloolt (teises tiimis oli mul endalgi võimalus kaasa teha).  Kuivõrd 2012. aasta Raasiku valla suvespordipäeval võitis – ülla, ülla – Kiviloo võistkond, siis nemad on ka tänavuse suvespordipäeva peakorraldajad. Elagu Eve-Liis, Aivo, Ardo, Ülari ja kõik teised – te olete tegijad!