Ettevõtted tarbivad ju oma tegevuses valdavalt kohalikke loodus-, tehnilisi ja inimressursse – loomulikult peavad nad kohalikule kogukonnale midagi vastu andma. Kas või nende samade ressursside kohaliku omavalitsuse poolseks säilitamiseks või taastamiseks, kirjutab Raasiku vallavanem Aare Ets (RE).
Omavalitsuse eelarve on praegu liiga sõltuv üksikisiku tulumaksust, riskide maandamiseks ja hajutamiseks oleks vajalik täiendava tululiigi lisandumine vajalik. Raasiku valla näitel moodustab üksikisiku tulumaks 68,9% põhitegevuse tulude eelarvest, järgmine ja üldse teine maksutulu – maamaks – 2,0%. Seega kokku tulud maksudelt 70,9%.
Palgad taastuvad tasahilju, see tähendab ka suuremat üksikisiku tulumaksu eraldist. Raasiku valla 2013. aasta eelarves suurenes üksikisiku tulumaksu osa +10% võrreldes 2012. aastaga. Maksutulu nii suur osakaal panebki kohalikud omavalitsused konkureerima iga maksumaksja pärast. See ei ole kerge: ainuüksi Tallinna linna (mis on Raasiku valla elanike peamine töökoht) tasuta ühistranspordi pärast registreeris jaanuarikuus end Raasiku vallast Tallinna linna ümber 39 inimest. Selle aasta on nad veel maksumaksjad (sest aastavahetusel, kui tibusid loetakse, olid nad veel meie registris), aga kuidas neid tagasi meelitada?
Iseküsimus on, millise maksu arvelt see kohaliku omavalitsuse eraldis tuleks. Ilmselt oleks käibemaks sobivaim. Ettevõtlusmaksude osaline ümberjagamine kohalikele omavalitsustele oleks lahendus.
aareets 
Mõned aastad tagasi populariseeris üks erakond ressursimaksude suurendamist ja sotsiaalsete maksude vähendamist. Kui nüüd KOVid (või inimesed kes ressursi otsas või vahetus lähetus elavad ja selle ressurssi ammutamises mõjutatud saavad) ka asjast kasu saaks, siis lähevad erinevates sektorites materjali ja töö hinnad tasakaalu.
Olen alati mõelnud, et oleksin nõus oma akna taga tuulikut taluma, kui mulle sellest ka kasu sünnib (näiteks tasuta elekter).