28. mail toimus Arukülas mastaapne mälestusüritus Kaarel Eenpalu 125. sünniaastapäeva tähistamiseks. Ammu ei olnud Aruküla männid sedavõrd auväärset ja esinduslikku osavõtjaskonda näinud, kui Hellema talu õuel peeti kõnesid, lauldi, heisati meie rahvustrikoloor ja istutati mälestuspuu; sündmus jätkus isamaalise kontsert-aktusega Aruküla mõisas. Vallavanema roll oli mh külaliste tervitamine sõnavõtuga, mille toon ka siin allpool ära, kuivõrd võimaldab 3-4 minutiga saada ammendava ülevaate Kaarel Eenpalust kui meie riigi ühest alustalast.
Väga austatud suursaadik ja Konstantin Pätsi muuseumi esimees, austatud riigikogu liige. Lugupeetavad Anne Eenpalu, Ivo Eenpalu perega, hea Raasiku valla rahvas, kallid külalised!
Tere tulemast Raasiku valda, Arukülla tähistama riigitegelase, poliitiku ja juristi Kaarel Eenpalu 125. sünniaastapäeva.
Kaarel Eenpalu – kuni nime eestistamiseni 1935 Karl Einbund – sündis u.k.j. 28. mail 1888. aastal. Juba noorena oli ta ühiskondlikult väga aktiivne: kuulusEÜS-i, oli karskusliikumise eesotsas, lõi kaasa näituste korraldamises ja näitetruppide tegevuses. I maailmasõja võtmes koolitati ta suurtükiväeohvitseriks. Käis rindel, oli Tartus miilitsaülem, põrandaaluse Omakaitse juht, kevadtalvel 1919 Kuperjanovi pataljonis suurtükipatarei ülem.
Aprillis 1919 valiti Asutavasse Kogusse ja nimetati riigikontrolöriks. Suvel 1920 kutsus Jaan Tõnisson Eenpalu siseministriks, seda ametit pidas ta vaheaegadega kuus aastat. Siseministrina tõi ta politse munitsipaalalluvusest riigi alluvusse, tsentraliseeris juhtimissüsteemi ja pälvis Eesti politsei isa tiitli. Korrastas riigivõimu ja kohalike omavalitsuste suhteid, tõi piirivalve siseministri haldusalasse, aidates sellega kaasa piirivalve professionaliseerumisele.
Eenpalu oli viie Riigikogu koosseisu liige, aastaid parlamendi esimees. Kaheksa valitsuse koosseisus täitis KE siseministri vastutusrikkaid ülesandeid. Riigivanemana pani ta 1932. aastal ise valitsuse kokku ning aastatel 38-39 oli Eenpalu valitsusjuht. Tõsi, ta karjäär valitsusjuhina ei kestnud kaua. Pärast baasidelepingu sõlmimist võttis president Päts vastu ta tagasiastumispalve. Sisuliselt saadeti Eenpalu pagendusse – määrati Eesti Fosforiidi peadirektoriks Maardus. Selles ametis oli ta kuni omariikluse hävimiseni.
Eenpalu on peetud nii eeskujulikuks käsutäitjaks kui ka Eesti halliks kardinaliks, kes hoidis ohjes nii riiki kui presidenti. Ta oli võimekas administraator, kelleta mitmed Pätsi ideed oleskid jäänud teostamata. On ka öeldud, et KE oli president Pätsile midagi poliitilise piksevarda sarnast. Samuti, on KEd peetud Tõnissoni vaimsuse kandjaks järgmises põlvkonnas, võrrelda võib kas või karskuse propageerimist või hoolt rahva moraali pärast, isamaalisusest rääkimata. Eenpalu oli sõiduvees, kui tuli rääkida Eesti auväärsest minevikust ja lootusrikkast tulevikust. Ta oli visonäär, idealist.
Paljud rahvast kokkuliitvad aktsioonid viidi ellu Kaarel Eenpalu otsesel eestvedamisel. Nimetagem siinkohal mitmeid 1930. aastate teise poole rahvuspoliitilisi ettevõtmisi: Eesti raamatuaasta väljakuulutamine ja lihtsustatud korras perekonnanimede eestistamine, talukohtade ja eluhoonete kaunistamine rahvuslippudega ning kodukaunistamise aktsioon, kesksuvel Võidupüha kui rahvuspüha suurejooneline tähistamine jm, mis süvendasid rahvuslikku vaimsust, mis andsid eneseteadvust ja -julgust. See oli hoiakute, väärtustamise ja suhtumiste küsimus, see oli vaimsuse küsimus.
KE on ise 35ndal aastal öelnud: ”Vaim on kõrgem kui võim. Vaim on võimu alus. Võim tugineb vaimule ja võim kandub vaimust. Võim on ülesande ja eesmärgi teenija, vaim aga juhtija.”
Kaarel Eenpalu arreteeriti 24. juulil 1940 Hellema talus Arukülas. 1. juulil 1941 saadeti arreteeritu pärast nn eeluurimist vangitapiga Siberisse, kus ta Kirovi vangilaagris 27. jaanuaril 1942 suri. Ametlikuks diagnoosiks “äge südametegevuse puudulikkus”. Seega, oma kohtupäevani ta ei jõudnudki elada. Eenpalu oli vaid 54-aastane, kui ta Kirovi vangilaagris nälga ja kurnatusse suri. KE viimased arusaadavad sõnad olid juures olnud Jüri-Rajur Liivaku vahendusel: ”Kas tõesti pole paremat korraldust.”
Soovin kõigile sisukat, isamaalist ja hästi korraldatud kontsert-aktust! Tänan kuulamast!