Detsembrikuu viimase dekaadi sisustasid peamiselt pühad ja nendega seonduv.
23ndal detsembril tegin ringkäigu ehitustel Raasikul ja Pikaveres, fotoreportaazid on FBs leitavad; õhtul isa sünnipäev. Jõuluõhtu ikka koduselt pereringis. 25.12 käisime külas, teisel jõulupühal perega pisut kaubanduses ja Raekoja platsil kuuske ning jõuluturgu kaemas. Tekkis tahtmine mingit kontserti nautida, ja valisime välja PokinenSibul Teistmoodi jõulud Kaarli kirikus. Väga hea, ausalt! Kuigi ma igas muus olukorras eelistaks isikliku maitse kohaselt vähe jõulisemat kirdrasoundi või trummibiiti, siis nagu kontserdi pealkirigi – Teistmoodi jõulud – ütleb, püsiti ühtepidi ajakohaselt teemas, aga teistsuguse rakursi alt.
Nüüd ka ühest aktuaalsel teemal, mis aasta lõpus omavalitsustes ikka päevakorda tõusetub: nn vallakodaniku kampaaniad. Detsembri keskpaiku kirjutati paaris leheväljaandes üsna kriitiliselt, et miks te kullakesed / KOVid siis / neid teete, et trumpate ju niimoodi üksteiselt kodanikke üle, soodustate toetuste turismi. Postimehes oldi lausa kurjad. Mõtlesin algul, et teen sellele lugupeetud Postimehe ajakirjanikule avaliku vastuse, sest tõenäoliselt ei ole ta seda temaatikat enda jaoks lõpuni selgeks mõelnud, aga no jõulurahu ju :). Vaatame suurt pilti: Eestis on seadustega paigas, et kohalike omavalitsuste tulubaasi laekub teatud protsent üksikisiku tulumaksust – see protsent, 11,5%, laekub siis selle konkreetse omavalitsuse eelarvesse, kus see maksumaksja sisse kirjutatud on. Keskmiselt koosneb KOV eelarve tulupool min 65% aga ka kuni 80% üksikisiku tulumaksu eraldistest, Raasiku valla puhul võib, jällegi keskmiselt, rehkendada iga maksumaksja panuseks maksudena ca 1300-1400 eurot aastas vallaeelarvesse. Viimsi vallas kui kõige rikkamas, peaks see panus olema 1800 eurot maksumaksja kohta. Tasub ikka pingutada küll, kampaaniaid korraldada. Ja milleks hurjutada omavalitsusi, kes ei ole seadusandjad? Muidugi võib küsida, kaua võib, kui kaugele võib sellega minna? Nt kui Tallinna linn tuli välja oma tasuta ühistranspordiga, siis registreerisid tuhanded inimesed oma elukohaks Tallinna linna, need, kes seal siis eeldatavalt tööl käivad. Raasiku valla registrist lahkus ainuüksi 2013 jaanuaris 39 inimest Tallinna linna. Aga see on ju kõigest muutus n.ö pabril, inimesed elavad endiselt senises kohas, tarbivad kohalikke teenuseid. Siinkohal ei ole vast enam mõtet üleskutseid teha, sest tänasega on seisud lukus ja eks siis uue aasta esimestel tööpäevadel saame teada, kelle taktika oli tulemuslikum, kus jäi inimesi registri andmetel vähemaks, kuhu tuli juurde.
Traditsiooniline ehituste hetkeseis ka. Pikavere lasteaed-algkooli maaküte on nädalapäevad töös, st maja on soe. Siit-sealt on vaja veel veidi tuunida, aga põhimõtteliselt asi töötab. 30.12 majas käies valitses seal väike elevuski; sest tavapäraselt pühade järel tööle tulles oli maja külm, nüüd aga mõnes ruumis suisa 23 kraadi. Töövõtja esindus jäigi sel päeval sinna nende puuduste likvideerimisega toimetama, nii et ehk said vajalikud seadistused tehtudki. Maiu plaanib ka tänuüritust, sest kaua-tehtud-kaunikene projekt ju lõpuks valmis. Raasiku lasteaia juurdeehituse lõpetamine on veidi raskemalt käinud, aga ka mahud on suuremad ja töö- ning alltöövõtjaid rohkem, Igatahes tänasest sai ka seal küte tööle, kööginurgad on veel lõpetamisel jm pisemad tööd. Kuuldavasti 6ndast jaanuarist saavad uued lapsed ikka aeda tulla, enne seda tehakse lastevanematele asjakohane infotund.
Hääd vana-aasta lõppu kõigile, ja kes seda postitust siin uuel aastal loevad: head uut aastat!
aareets 