Seekordne postitus on pühendatud Kaitseliidule. Et olen ise selle organisatsiooni tegevliige alles napp kolmveerand aastat ja äsja on alanud tegevliikme sõdurioskuste tänavune baaskursus, otsustasin eelkõige enda jaoks vastava teabe läbi töötada, sellest kokkuvõtte teha. Ehk pakub veel kellelegi huvi?
Harju malevast tutvustavalt (põhiliselt väljavõtteina veebilehelt, aga ka kursuse märkmetest ja Kaitseliidu seadusest).
1917. a revolutsiooni alguses, kui Eestimaad ähvardas sõjaoht ja Vene lagunenud väeosad asusid tarvitama vägivalda Eesti rahva vara ja elude kallal, siis sai meestele selgeks, et peab organiseeruma salkadesse, haarama relva, et kaitsta oma talusid, külasid ja valdasid peale I Maailmasõja laiali paisatud Vene röövjõukude vastu. Kaitseliidust kujunes ainukene tõsiselt võetav relvastatud jõud Eestimaal. Põhiülesandeks sai nõrga miilitsa kõrval raudteesildade ja riigi varade valvamine ning korra tagamine valdades. Kõige tähtsamaks kaitseliidu ülesandeks sai tulevase sõjaväe reservi ettevalmistamine, kust mobilisatsiooni korras tulid juba väljaõppinud mehed. Kaitseliit oli ka Eesti Vabadussõja ajal kõige suurem sõjaline organisatsioon. Vabadussõja lõppedes hakkas sõjaaegne tugev Kaitseliidu organisatsioon lagunema. Isamaaliselt meelestatud kodanikud tahtsid Kaitseliidu organisatsiooni säilitada ning kujundasid Kaitseliidu asemele kütirühmad ja spordisalgad. Neile jäid relvad kätte. Kütirühmad tegutsesid kuni Kaitseliidu ellukutsumiseni 1924, mil põrandaalused kommunistid muutusid ähvardavaks ja ohtlikuks jõuks. Harjumaa mehed hakkasid tasapisi organiseeruma. Kahtlastelt kodanikelt korjati relvad ära ja anti kindlamate meeste kätte. Nii moodustati üksikuid jaoskondi, mille tõttu kommunistide roimarliku kallaletungi puhul 1. detsembril ei olnud mehed päris ettevalmistamata. Nii sai 1. detsember Kaitseliidu uueks sünnipäevaks.
1. jaanuarist 1925 eraldati Harju kaitseliit Tallinna kaitseliidust, Harju malev asus iseseisva arengu teele. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestati 2. veebruaril 1925 uus Kaitseliidu põhikiri, mis fikseeris täpsed Kaitseliidu allüksuste nimetused. Suurem üksus, nagu Kaitseliidu ringkond, nimetati malevaks ja senised jaoskonnad malevkondadeks. Üks malevkondadest oli Linnaümbruse ehk tänane Rävala malevkond. Tähtsaim ala, millele pöörati suuremat tähelepanu, oli meeste väljaõpe. Vabadussõja aegadest olid vanad sõjateaduslikud oskused meestel ununenud. Oli vaja uut õppekaadrit. See aga tuli alles luua ja selle töö tähe all möödusidki esimesed malevkonna aastad. Kaitseliit on vormiliselt sõjaline, kuid sisuliselt seltskondlik organisatsioon. Ta ei saa areneda puhtalt kaitseväelisel printsiibil. 5. aprill 1925 kuulus Saulepa juhitavasse malevkonda 14 iseseisvat malevkonna üksust: staabikompanii, Harku kompanii, Saue kompanii, Saku kompanii, Nabala kompanii, Rae kompanii, Nehatu kompanii, Viimsi kompanii, Saku üksikrühm, Pääsküla – ja Tänassilma üksikrühm, Kurna üksikrühm, Mõigu üksikrühm, Vaida üksikrühm ja Prangli meri üksikrühm. Oli veel olemas Kuusalu kompanii Muugamäe juhtimisel, millesse kuulusid 8 eraldiseisvat üksust: Jõelähtme kompanii, Anija kompanii, Kodasoo kompanii, Kiiu kompanii, Kolga kompanii, Kõnnu kompanii, Raasiku kompanii ja Loksa üksik mererühm. Kaitseliidu Harju maleva taastamine algas 1990. a kevadtalvel. Harjumaal oli ideede eestvedajaks Kalev Ots, kes asus kaitseliidu taasloomist propageerima. Seejärel algas laialdane Kaitseliidu üksuste moodustamine Harjumaal. Esimesest aastast peale sai pealikuks vanemveebel Andres Lepik, 1998 – 2007 juhtis malevkonda nooremseersant Teet Sädekivi. 2007 – 2010 juhtis malevkonda vanemveebel Toomas Treiman 2011 aastast juhib Rävala malevkonda lipnik Lauri Lasimer, kellel on abiks pealiku abi Rein Peetrimägi.
Malev jaguneb territoriaalsel põhimõttel kolmeks malevkonnaks: Rävala, Keila ja Kose malevkonnad. Lisaks veel eksterritoriaalsed: Männiku malevkond ja Valvekompanii (malevkondade baasil moodustatud). Harju maleva algatatud on 2000. aastal võidupühal riiklikult tähistama hakatud maakaitsepäeva idee. Üks traditsiooniline üritus on igal aastal 1. detsembril Lagedi vabadusvõitluse muuseumis korraldatav kaitseliitlase baas- ja erialakursuse lõpetanutele, sõdurioskuste testi edukalt sooritanutele ning kaitseliitlase pühaliku tõotuse andjatele asjakohase tunnistuse pidulik kätteandmine. Seltskonnategevuse põhiürituseks peetakse maleva suvepäevi, millel osalevad kaitseliitlased peredega. Maleva hooldada on kaks mälestusmärki maakonnas: admiral Johan Pitka memoriaal Alansi külas Kõue vallas ja Vabadussõja ausammas Raudoja külas Anija vallas. Nende hooldamiseks korraldavad kohalikud üksused talguid. Traditsiooniliselt osalevad malevlased pidulikel ja mälestuspäevadel auvahtkondades kõikide kohalike ja riiklike mälestusmärkide juures maakonnas. Maleva kaitseliitlased on osalenud abipolitseinikena korra tagamisel maakonnas. Hea on koostöö välisriikide samalaadsete organisatsioonidega – Rootsi Kodukaitse Rannasaarestiku 2. pataljoni ja Soome Reserväelaste Liiduga. Traditsiooniliseks on saanud iga-aastane maleva esinduse osalemine Roslageni marsil Rootsis (üks võistkond) ja Jotos Akaa rännakul (kolm võistkonda) Soomes.
Kollegiaalsed organid:
– Keskkogu, keskjuhatus, keskrevisjonikomisjon
– Maleva tasandil esindajatekogu, juhatus, revisjonikomisjon
– Malevkonnas üldkoosolek, juhatus, revisjonikomisjon.
Kaitseliidu seaduse alusel Kaitseliit osaleb Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel; valmistab ette riigi sõjalise kaitse võimet; annab ja korraldab tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet (jm väljaõpet ja koolitust); arendab ja väärtustab kehakultuuri ja sporti elanikkonna hulgas. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mille vastutusala vastab mõne erandiga Eesti maakondade piiridega. Lisaks Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred ja kool. Malevad koosnevad malevkondadest (väikestel malevatel puuduvad) ja malevkonnad kompaniidest. Mina kuulun Rävala malevkonda. Liikme nimetus olenevalt struktuuriüksusest on kaitseliitlane, naiskodukaitsja, kodutütar või noorkotkas. Kaitseliitu kuulub üle 13 000 liikme. Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev pea 23 000 vabatahtlikku. Malevate juures võivad tegutseda ka huviringid, mis ei ole eraldi organisatsioonid (MTÜd vm). Tegevusi rahastatakse maleva eelarvest, ruumides jms.
Niisiis, milleks meile ja milleks mulle Kaitseliit? Eelmises lõigus on toodud seadusest tulenev lõik. Isiklikult pinnalt lisaksin siia põhjused, miks mina KL-iga liitusin. Kõigepealt, sõjaväes / kaitseväes ma teeninud ei ole. Aastad 1993-96, mil taasiseseisvunud Eesti oli oma esimesed sammud juba teinud, muutus kaitseväeteenistust puudutav seadusandlus tihti aga regulaarselt 🙂 Õppides sellal ülikoolis, mäletan, et mulle anti lõpuks vabastus seoses õppimisega kolmandal kursusel (oli vist nii), millise ma kergendustundega vastu võtsin, sest ega neil aegadel kaitsevägi ülearu hea renomeega veel ei olnud. Siiski lisan, et vabastust ma ise ei taotlenud ega mingeid haigusi endal välja ei mõelnud, lihtsalt ajad olid sellised. Küllap siis nüüd, 20 aastat hiljem, kujunes minus veendumus, et tuleks siiski oma riigi eest ka sisulisemalt ja hingestatumalt panustada. Teise kriteeriumina tooksin välja kuulumise korp! Rotaliasse. Sarnasusi ühe akadeemilise organisatsiooni ja samuti vabatahtliku, isamaalise ning riigikaitselise organisatsiooni olemuse ja tegevuste vahel on üllatavalt rikkalikult. Kolmandana tooksin välja asjaolu, et minu isa on Kaitseliitu kuulunud juba aastaid, on tänaseks ka Harju maleva auliige, ja minu auasi on seda järjepidevust edasi kanda / viia. Viiendaks, Kaitseliiduga liitumisest leidsin täiendava võimaluse enesetäiendamiseks: olgu see riviõpe või topograafia, relvaõpe või esmaabi – kõik see on ju arendav ja seeläbi kasulik.
Seega, minu jaoks on asi selge. Kas ka Sina tunned, et võiksid Kaitseliidust enda jaoks midagi huvitavat leida?
Eelmisel nädalavahetusel sai alguse tänavune tegevliikme sõdurioskuste kümneetapiline baaskursus. Reede õhtust pühapäeva pärastlõunani möödus tempokalt nii loenguid kuulates kui rivisammu harjutades. Rühm, taktisammu marss! Vasak-parem-vasak! Valvesammu, marss!
aareets 