Nädal 11 kokkuvõte

Kõigepealt Kuusalu vallaga seonduvalt.

Teisipäevane volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni koosolek oli ilmselt üks pikima kestusega komisjoni koosolekuid eales, kus ma osalenud olen: alanud kl 18, kestis see 23.15ni välja. Põhjus üpris proosailine, nimelt oli vaja võimalikult paiak panna kultuuri- ja spordieelarve, ehk määratleda üritused ja klubid, mis taotlustena tänavu rahastuse võiksid saada. Üldiselt see ka õnnestus, kuigi ilma korrektse metoodikata tehtavate otsuste korral jääb ikka subjektiivsuse mekk mann. Nüüd peaks siis vallavalitsus korraldusega otsustused kinnitama ja siis saab ametnik elik mina hakata sihtfinantseerimislepinguid ette valmistama.

Kolmapäevane päev oli sündmusterohke: Kiiu lasteaia ehituskoosolek, Kuusalu Kunstide Kooli ruumiprogrammi ja remonttööde arutelu. Leesi rahvamaja külastamine, kolleeg Kai teelesaatmine, haridus- ja noorsootöökomisjoni koosolek. Lasteaia ehitusel ja Leesis sai ka paar pilti tehtud ning need on FBs leitavad.

Neljapäeva sisustasid vallavalitsuse istungi järgselt külastatud Vääna-Viti Kodu ja Benita Kodu. Saime mitmeid häid mõtteid, algaval nädalal ootab veel üks analoogne tutvumiskäik ees. Ikka selleks, et Kuusalu ja Jõelähtme valdade kavandatav ühine eakate kodu / pansionaat saaks üks elamistväärt paik.

Reedesel päeval said Harjumaa vallad-linnad kokku talispordipäeval Vanamõisa vabaõhukeskuses. Talve siis veel ju ei olnud (lumi tuli uuesti maha ööl vastu laupäeva), ent koht vahva ja mõnus oli ka kolleegidega lävida ning selle kõige raames veidikese rahvasportlikult aega veeta.

„Nädala raamatuks“ saab Koitjärve – kultuuriküla keset metsa“, mis veel hetke seisuga pooleli, ent õhtuks on lootust tulemus ära teha. Seniloetust mõned väljavõtted: XIX sajandi algul oli Kuusalu kihelkonnas 11 valda, sealhulgas ka Koitjärve vald. /…/ Tol ajal, kui polnud veel raudteed, oli Aegviidu ja eriti Koitjärve ümbrus väga hõredalt asustatud. Umbes 50 kilomeetri ulatusega põlistes laantes, läbipääsmatute rabade vahel, mis laiutavad Piibe ja Narve maantee vahel, leidus vanasti vaid mõni üksik metsatalu. /…/ Et ametivõimud sinnani ei küündinud, siis elas piirkonnas igasugu tagakiusatuid, ka röövleid, keda kutsuti ponikuteks (venekeelsest sõnast rasboinik). Kuusaimad Koitjärvega seotud isikud Eesti ajaloos on A. H. Tammsaare ja Kristjan Palusalu.

Edasi Raasiku vallast.

Lõppeval nädalal, täpsemalt 12.03, sai Raasiku vald 22-aastaseks, ja tähtpäevast olid kantud nii mõnedki sündmused.  

Valla matkaraja virtuaaltuuri esitlus. Raasiku vallas on olnud kena traditsioon teha kord aastas, sügise hakul, üks ühine tiir ratastel vallale peale. Selle raja trass ei ole küll täpselt paigas, ei kaardil ja looduses üldse mitte, võimaldades üksluisust vältides improviseerida, ent oma ligi 60 kilomeetriga on eeskätt rattamatkajatele mõeldud. Paaril viimasel aastal oleme ühiselt otsinud variante, kuidas projektipõhiselt rada (looduses) ära tähistada, ent sellest on sirgunud kaks alternatiivset projekti: esiteks neli piirkondlikku jalgsimatkarada koos mittetulundusühinguga Raasiku Rajad, ja teiseks kõnealune virtuaaltuur, mis põhimõtteliselt tähendab kaardirakendust, et liikudes arvutihiirega kaardil x vaatamisväärsusele, on võimalik selle kohta vaadata 360-kraadist videoklippi, lisaks ka lühiinfot selle konkreetse objekti kohta. Ja nii kogu matkaraja ulatuses. Garinal ja AKSil oli see vahvalt läbi mõeldud, mõned fotod, mis tegin, on ka FBs nähtavad.

Lionsklubi LC Raasiku pidas oma igakuise koosoleku neljapäeva õhtul Vildivillas. Arutasime charter-nightiga seotut, samuti võimalike heategevusprojektide (ideede) üle. Kuna mitmed sisulised otsustused jäid veel lahti, siis siinkohal täpsemalt ei saa kirjutada.

Laupäeval võtsid Raasiku staadionil sõpruskohtumises mõõtu FC Joker ja FC Kose, Raasiku võitis 6:3 (järgmises mängus on vastamisi Joker ja Kuusalu Rada). Muidugi, väljak oli lumine ja libe, nii et erilist meisterlikkust see näidata ei lasknud, ent tore oli ikkagi. Aprillist algavad ka liigamängud peale. Esimene pooleaeg vaadatud, oli aeg edasi liikuda Arukülla, kus tähistasime huvialakeskus Pääsulind 25. sünnipäeva. Oli väga vahva pidu, juubilar oli heas vormis, sai kuulda tasemel musitseerimist. Jätkuvat tuult tiibadesse, Pääsulinnud!

Valla aastapäeva tähistamiseks toimus täna, pühapäeval, Aruküla perepäev. Oli Pipi ja päevajuht, oli võistlusi ja mänge, oli tantsu ja laulu. Rahvast kogunes ürituse edenedes ka rohkem. Heameel, et sain ka oma pisikese panuse ettevõtmise õnnestumisse anda. Mõned fotod saavad koheselt FBsse.

Valla aastapäeva tähistamise juurde sobib ka valla aukodanik Valdur Peegeli sünnipäeva-käsitlus. Sest täna, 16. märtsil, on Valduri 76. sünnipäev. 18.02.09 Sõnumitooja kirjutab: „Raasiku vallavolikogu valis valla aukodanikuks kohaliku korrakaitseühingu juhi ning volikogu liikme Valdur Peegeli. Valdur Peegeli esitas aukodaniku tiitlile volikogu liige Maire Palusoo. Ta selgitas, et Valdur Peegel on 1999. aastast vallavolikogu liige ning alati valla käekäigu pärast muret tundnud. „Ta on korrastanud metsaaluseid, rajanud männikusse omamoodi pargi, aastaid on ta erinevates kohtades hoidnud korras terviserada. Ta ise on aktiivne sportlane ja tegelnud suusatamise, sulgpalli ja kergejõustikuga. On olnud aktiivne tervisespordi edendaja,“ põhjendas ta. Valdur Peegel on valla korrakaitseühingu juht. „Raasiku vallas ei ole inimest, kes ei teaks Valdur Peegelit kui valla korrakaitse eest seisjat. Ollakse harjunud, et ta on ööpäevas 24 tundi kättesaadav, iga mure ja probleemiga pöördutakse kõigepealt tema poole. Valdur Peegel on kogu oma vaba aja ja hinge pannud just kodukoha turvalisuse tagamisse.“ Valdur on kogu elu elanud Arukülas (v.a paar viimast aastat, mil ta on elanud Soomes poja juures), siin sündinud, koolis käinud, töötanud. Tema vanematel oli Põhja tänaval väike maja, isa oli raudteetöötaja, ema kodune.

Koolis käis Valdur Peegel Aruküla mõisas, seal oli 7 klassi. Poisikestena käidi veel karjas – rasketel sõjajärgsetel aastatel peeti Aruküla alevikus lehmi, poisid käisid neid männikus karjatamas: „Männik oli tol ajal väga ilus, noor, võsa ei olnud. Saime sealt sel ajal nii seeni kui maasikaid.“Pärast kooli töötas Valdur Peegel lühikest aega transporditöölisena Aruküla tarbijate kooperatiivis, seejärel 13 aastat klaasilihvijana Tallinnas vineeri- ja mööblikombinaadis. Et kodumaja ehitamiseks raha teenida, käis suviti ka triiphooneid klaasimas. Peaaegu kõik mis teenis, kulus oma kodu ehitamisele. Enda majja koliti 1970ndate algul. Selleks ajaks oli Valdur Peeglil ning Tapa-Tallinn rongis kohatud abikaasal juba kaks last, poeg ja tütar. /…/

Hiljem töötas Valdur Peegel aastaid Aruküla kolhoosi abitootmisettevõtte „Sõprus“ traaditsehhis ning seejärel tegi teeninduskombinaadis „Harju“ puituksi ja aknaid. Enne pensionile jäämist oli ta turvatöötaja algul Ühispanga Aruküla kontoris, seejärel ASis Bodilsen Estonia.“

Õnnitlen Sind, Valdur, sünnipäeval! Olid volikogu eelmise koosseisu väärikas esindaja, Aruküla terviseraja ja valla korrakaitse südikas eestvedaja. Võtsid mind 2011. aasta kevadel, kui vallavanemana töd alustasin, nii mõnelgi moel oma tiiva alla. Olen Sulle väga tänulik kõigi nende õpetussõnade ja elutarkuse eest!

Kokkuvõttes oli väga tihe ja sisuline nädal.