Töövõimereformist ja Maale elama kampaaniast

Postitan siia oma arvamuse kavandatava töövõimerefomi kohta, tuginedes infopäevadel kuuldule ja internetist kättesaadavale. Niisiis: mis on töövõimereform ja mida see endaga kaasa toob?

Jupimat aega, täpsemalt kaks aastat, on ette valmistatud üht reformikava, mida see plaan endaga kaasa toob, millised on selle tänased nõrgad kohad, nendele küsimustele otsisime vastuseid eelmisel neljapäeval toimunud infopäeval Kuusalu rahvamajas. Kõigepealt reformi lähtekohad: Eestis on 100 000 töövõimetuspensionäri – süsteemi muutmata lisandub igal aastal veel 1500; kaks kolmandikku mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest on väljendanud soovi tööle minna; umbes samasugune määr tööandjaid on valmis tööle võtma töövõimetuspensionäri. Rohkem kui iga 10nes tööealine inimene on töövõimetuspensionär! Kehtiva süsteemi probleemid kokkuvõtlikult: killustatud korraldus inimese jaoks, vähenenud töövõimega inimesed ei pruugi saada sobivaid meetmeid tööle tagasipöördumiseks, töövõimetuse hindamine põhineb iganenud mudelitel, ennetustegevused on puudulikud.

Reformi eesmärkideks on vähenenud töövõimega inimeste tööturule tagasitoomine ja sellega parema sissetuleku võimaldamine; töövõime kaotuse ennetamine ja inimese motiveerimine ühiskonnaelus aktiivne olema; abi osutamine tööandjale töökeskkonna parandamisel (töövõime kaotusega inimese tööl hoidmiseks ning tööle võtmiseks). Edasipidi oleks Eestis üks administreeriv asutus – Eesti Töötukassa – kes korraldab töövõime hindamist, toetuse maksmist, tööturuteenuste osutamist, rehabilitatsiooni ja abivahenditega seostamist. Uue skeemi põhimõtted: uus töövõime hindamise metoodika; pensioni asemel töövõimetoetus; aktiivsusnõuded neile kes saavad töötada; terviklik lähenemine: rehabilitatsioon, motivatsioon, abivahendid ja tööle tagasipöördumiseks vajalik abi ühest kohast. Seega senise tövõimetuse asemel hakatakse hindama töövõimekust. Raha ELi vahendite näol on reformi elluviimiseks 180 miljonit eurot. Ajaliselt peab alates juuli 2015 toimuma uue töövõimesüsteemi etapiviisiline rakendamine, alates jaanuar 2016 hakkab töötukassa hindama ka praeguseid töövõimetuspensionäre, kellel lõpeb senine püsiva töövõimetuse tähtaeg. Töövõimereformi ajakava ja sisu tutvustab selleks loodud veebileht: töövõime.sm.ee. Ka ajakiri Puutepunkt märtsikuu numbris on teemat põhjalikult käsitletud.

Seaduseelnõus on arvestatud ettepanekuga võimaldada osalise töövõimega inimestel paindlikult täita Töötukassaga suhtlemise kohustust. Vastuvõtule tuleku kõrval on võimalik saada nõustamist ja tõendada tööotsinguid ka telefoni või iseteenindusportaali vahendusel. Kui see kenasti toimima hakkab – väga hea. Samas Kuusalus toimunud infopäeval nägid osalenud selles küll murekohta, et teenue kättesaadavus võib jääda siiski kehvaks. Tegime ettepaneku, et Töötukassa võiks sisse seada valdades ja väikelinnades oma spetsialistide vastuvõtuajad: usun, et iga omavalitsus leiaks võimaluse töötoa eraldamiseks. Olgu siis või kord-kaks kuus ühes KOVis, aga igal juhul on inimesel mugavam tulla vallakeskusesse, kui seigelda näiteks liinibussiga Tallinna vahet. Pealegi: sarnane praktika, et ühe riigiameti spetsialistid võtavad teatud aegadel kodanikke vastu vallamajades, on Keskkonnaameti ja metsandusspetsialistide näol täiesti olemas.

Üks põhimõttelisemaid küsimusi on, et kas ja kuidas motiveeritakse tööandjaid võtma tööle osalise tööajaga töötajaid, pakkuma neile paindlikku tööaega või kaugtööd. Sotsiaalministeerium on selgitanud, et põhirõhk on tööandjate teavitamisel ja nõustamisel. Samuti peaks olema motiveeriv, et tööandjal, kes võtab tööle töövõimetuspensionäri või osalise või puuduva töövõimega inimese, puudub selle töötaja eest sotsiaalmaksu maksmisel miinimumkohustus. Sobivate töötingimuste osas nõustab tööandjat Töötukassa. Räägitud on ka ettevõtjate ühendustega, ent infopäeval osalenute arvates on seda selgelt vähe. Pelegi, üks kohalik väikeettevõtja ei kuulugi Kaubandus-Tööstuskotta, võib olla EVEAsse… Hinnati, et Kuusalu vallas oleks vaja 75 uut töökohta, aga kui Töötukassa neid ei loo, siis jääbki üle ainult ettevõtja – nendega pole aga sisuliselt räägitud. Mis veel iseenesest ei tähenda, et tegu oleks kehva plaaniga, aga töökohtade loomiseks tuleb kommunikatsiooni ja selgitustööga selgelt senisest rohkem pingutada. Edu Teile selles töös!

 

“Maale elama” messist ka kokkuvõtlikult. Laupäeval toimus mess Tartus. Sajad inimesed otsisid tulevast maakodu ja võimalust leida maal tööd. Samas päriselt maale kolimiseni jõuavad neid vaid kümned. Olukord, kus rahvaarv kasvab ainult suurte keskuste (Tartu, Tallinn) naaberomavalitsustes, sunnib teisi KOVe pingutama. Nii käis ka Kuusalu vald end tutvustamas, olles Harjumaalt ainus ja Põhja-Eestist üks väheseid. Ühtekokku oli Tartusse tulnud 58 erinevat Eestimaa paikkonda, kuid inimesi oli kordades rohkem. Ürituse üks peakorraldajaid Ivika Nõgel ütles, et maal saavad hakkama ennekõike need inimesed, kes suudavad ka linnas läbi lüüa. Eelmisel aastal kolis messi tulemusel maale 40 perekonda. Nendest kaks-kolmandikku on seal veel praegugi. “Võib-olla ongi õigem, et nende jaoks, kes vajavad rohkem käehoidmist ja aitamist on õige koht kusagil mujal. Maale ootame me ikkagi neid, kes toovad sinna sädet, elu ja ettevõtlikust. Sinna ei tasu minna otsima kergemat elu,” rääkis Nõgel. Hea pealehakkamine on pool võitu, ehk selmet toriseda, et inimesed ära lähevad, tasub pingutada, tegeleda positiivse kuvandi loomise ja marketingiga.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s