Olin täna Harju maleva vähendatud kompanii koosseisus Valgas / Valkas Võidupüha paraadil, samuti sellele eelnenud pühapäevasel proovil. Pea kaks pikka päeva veedetud koos teiste kaitseväelastega tekitasid tahtimise mõnd mõttekest ka siin oma veebipäevikus teistega jagada.
Liitusin Kaitseliiduga 2013. aprillis selgest motist (loe: motivatsioonist) anda oma panus Eesti riigi kaitsmisel. Olles paarkümmend aastat akadeemilise organisatsiooni liige, korp! Rotalia vilistlane, ei ole isamaalisus minus kunagi puudunud. Vastupidi: korporatsioonidki lähtuvad oma tegevustes ja eesmärkides sellest. Ent miskit jäi nagu puudu, õpingute kõrval ei olnud võimalust ka akadeemilise malevkonna tegemistes kaasa lüüa. Ilmselt kõige otsustavamaks konkreetsemaks ajendiks Kaitseliitu astuda oli Harju Maakaitsepäeva ettevalmistamises osalemine Raasikul, mis minu jaoks selles valdkonnas justkui uue tahu avas. Nii see läks. Ja täna on mott jätkuvalt üleval, kuigi pooleliolev sõdurioskuste baaskursus (SBK) tähendab seda, et saan enda nime juurde üksnes “malevlane” kirjutada (isegi mitte reamees:)) Aga tegelikult ei ole see tähtis, ausalt. Mulle meeldib õppida, saada uusi teadmisi topograafiast, esmaabi, relvadest – kõigest sellest, mida SBK pakub.
Tänavune oli tänavune mu esimene paraad, kindlasti mitte ei jää see viimaseks. Kel huvi, saab fotosid kasvõi Delfist vaadata, üks näide on siin (esiplaanil vasakult teine):
Presidendi kõnet ei refereeri ega hinda, sellega on tegelenud anonüümsed kommijad terve tänase päeva vältel. Minu isiklik arvamus presidendi kõnest on hea, tal on alati värskeid mõtteid, ja kui need – või mõni neist – kellelegi ei meeldi, siis jäägu talle see eriarvamus. Olulisem peakski olema, et presidendi kõned tekitavad mõtteid, arutelusid – ja see on ju hea.
Koju jõudes panin veel korraks kiivri pähe ja rakmed selga (tagasi) ning palusin abikaasal lipu juures üks pilt teha – siin see on. Elagu Eesti! Head Võidupüha kõigile!
aareets 