Pole pikemat aega siia veebipäevikusse kandeid teinud, seda mitmel põhjusel. Esiteks, suvisel ajal on töiseid tegemisi, mis avalikkusele huvi pakuksid, lihtsalt vähem. Teiseks, Facebooki on erinevaid fotosid ja tekstilist osa postitada lihtsam kui blogisse. Kolmandaks, blogi pidamist alustades töötasin Raasikul vallavanemana ja eks ametikohast lähtuvalt oli sellelaadse info järele selgelt suurem avalikkuse huvi, võrreldes tänasega (kuigi külastajate statistikast johtub, et huvilisi käib lehel igapäevaselt ja üksjagu). Neljandaks, saades aeg-ajalt infot Raasiku uue vallavanema analoogsete postituste sisu ja tooni kohta (sarkasm ja kriitika senitehtu ning seniste tegijate aadressil), puudub soov samale tasemele langeda ja hakata mingisugust veebiduelli pidama. Aga mõned mõtted ja muljed siinkohal siiski. Positiivses võtmes, ka tööasjus. Eeskätt pere ja puhkusega seotud teemadel (suvi ju!), näpuotsaga ka töistest tegemistest, sest ega suvigi tööta möödu.
Käimasolev suvi on olnud mitmes mõttes eriline. Eriline sellepoolest, et esimest suve ei käi meie pere jalutamas – ega ka reisi – lastekäruga. Sealhulgas ei maga lapsed puhkuse ajal enam lõunaund: see eakas rannamänd Kauksis, mille varjus kärus ikka suvine lõunatudi peeti (emme-issi monitoriga pisut eemal rannaliival), on vahepeal tormi tagajärjel sootuks kännustunud 🙂 Esimest suve saab mõlema tütrega ratastega sõitmas käia, väiksemal küll toeks abirattad.
Üks käesoleva suve nn highlight’e on muidugi laulu- ja tantsupidu. Minu jaoks just töises plaanis, sest valdkonna eest vastutava ametnikuna Kuusalu vallavalitsuses oli seda sehkendamist busside graafikute, toidutalongide ja kasvõi rongkäigu atribuutikaga üksjagu. Südamlik tunnustus kõikide kollektiivide juhtidele ja lauljatele-tantsijatele endile, et harjutamisel hoog ei raugenud ning jõudsite ära oodata peopäevade päikese ja koostegemise rõõmu!
Mis töises plaanis tehtud ja teoksil, kajastub 23. juuli Sõnumitoojas ilmunud intervjuus. Vahepeal täitus 6 kuud tööleasumisest Kuusalu vallavalitsuses, ja ajakirjanik siis küsiski, et kuidas on läinud, jms. Lisan siia lingi:
http://www.sonumitooja.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8652:aare-ets-kuusalus-olen-ametnik-raasikul-poliitik&catid=2:artikkel&Itemid=5
Tänavuste puhkuste planeerimisel lähtusime sellest, et lapsed saaksid lasteaiast ja –hoiust pika puhkuse: jaanipäevast poole augustini. Mis tähendab seda, et me puhkasime/puhkame abikaasaga erinevatel aegadel, ühine oli kõigest üks nädal. Mis omakorda tähendab seda, et mingeid kaugemaid sõite plaani ei võtnud (ja tegelikult poleks saanudki, sest kestva kuuma käes oleks aed ära kõrbenud). Samas, õhtuti on pikalt valge, nädalavahetused on pm kolm päeva pikad, seega ühisteks ettevõtmisteks leiab aega küll ja veel 🙂
Meeldis FBst loetud postitus, kus Karin Z sõnas midagi sellist, et „hääd sõbrad, kui te arvate, et kui ma siin iga päev midagi ei postita, siis ma olen kuhugi kadunud? Ei ole, mul on olnud väga tore ja sisukas suvi! /järgneb muljetavaldav loetelu külastatud kultuurisündmustest ja kohtadest/.“ Tervitused Sulle ja Su perele!
Alustasin ka umbes-sarnaselt, ja sain valmis alljärgneva pooliku kokkuvõtte, siis aga mõistsin – kui mul juba kalendri abi vaja hakkas minema, et ega see detailsus vast kedagi huvita Fotod olulisemast on FBs olemas. Sportlikumalt: mõned õhtused rattasõidud (viimati eile), ühel päeval ka rattaga tööl. Kuusalu, Tabasalu ja Pandivere (viimane eeloleval laupäeval) rattarallid, mõned rulluisutiirud (viimati täna hommikul). Mõned jalgpallimatshid (pealtvaatajana). Vabaõhuetendused: Neljakesi paaris Jõelähtme Golfis, Preili Julie Triigi mõisas, uus Viimsi kino …
Küll meenutaksin kirjalikult seda ainsat ühist puhkuse dekaadi, mida eelpool mainisin. Algas see neljapäevase rannapuhkusega Kauksis, kus mh sai kaasa elatud ka jalgpalli pronksi- ja finaalmängule. Sealt edasi kulgesime Mustvee kaudu alla ja käisime esikat vaatamas tema suvekodus. Väike grill ja väike tshill – liikusime õhtupoolikul edasi Kolkja ja Varnja kaudu Lõuna-Eestisse. Kusagil Varnja ja Koosa vahel, rihtides Luunja sillale, tekkis mõte, et kas siiski Luunja ja Peipsi vahelt ei saa üle Emajõe, et mingi Kavastu-nimeline koht või midagi. Kõne Ekspress Hotline’i, seal lubati asja uurida ja helistatigi viie minuti pärast tagasi: paadimehe numbriga ja teatega, et ülevedu parvega toimub kl 20ni (kell oli siis pool kaheksa)! Ruttu kõne paadimehele (just nii ta telefonile vastas) ja keerasimegi autonina Koosalt Kavastu poole. Hoolimata kehvadest teeoludest olime aegsasti kohal. Ja seal see oligi: Kavastu parv, mis liigub inimjõul üle jõe. Ülevedu 5 eurot auto ja reisijad, jalakäija ülevedu 50 senti. Opereerib Luunja valla kommunaalettevõte. Ainus toimiv parveühendus tänapäeva Eestis muide. Ammu-ammu oli sildu ja püsiühendusi palju vähem ja siis sääraseid parvelahendusi (kui koolmekohad puudusid) kasutatigi: need olid kohalike kogukondade ülalpidamisel ja korraldada.
Miski poole kümneks olime Rõuges, sihtkohaks Ööbikuoru villa ja Laste Lõunamaa pakett. Paketis sisaldub lisaks ööbimisele laste liikluslinnaku, nõiariigi, pokumaa ja maanteemuuseumi pääsmed (ka Kubija spaa omad, ent spaa oli neil päevil suletud). Pärast hommikusööki muhelesime paadiga kohalikul järvesilmal, käisime Ööbikuorus energiarajal ja Eesti Ema monumendi juures ning seejärel võtsime kursi Antslale. Liikluslinnak oli igati vahva, meite kolmepoolene ja veel-mitte-kuuene rallisid seal nii et vähe pole. Tegevust jagus nii noorematele kui vanematele, väljas veel batuudid, karussellid… Nõiariigis saab samuti ööbida, meie tegime seal veidi kiiremalt, käisime tiigirannas ujumas ja tsillisime muidu ringi. Ees ootas Pokumaa. Omanäoline teemapark, mis veel arendamisjärgus, aga positiivseid elamusi kuhjaga. Lapsed said seal omale juhendajaga koos pokud meisterdada (1 euro), samuti nosisime kehakinnituseks ühed pannkoogid ja kamajoogid ära. Päeva kaldus tasapisi õhtusse, meil veel maanteemuuseum külastamata. Otsustasime end ühes kohalikus järves (nime kahjuks ei mäleta enam) veidi värskendada ja kiirustasime siis muuseumisse. Pool tundi, mis meil sulgemiseni jäänud, on selgelt vähe, aga miskise kiirpilgu saime. Ekspositsiooni on viimasel ajal tublisti laiendatud, et seal võiks ka kaks tundi sisukalt ära kuluda. Seda Laste Lõunamaa paketti võiks ka kahel päeval tarbida, eriti, kui on soov ka Kubija spaad külastada, või Võru linna, näiteks. Meie kütsime koju tagasi, 280 km..
Neljapäev oli n.ö kodupäev, muru tahtis niitmist, pesu pesemist. Reedel võtsime ette Tallinna lillefestivali ja merepäevad: imetlesime vahvaid aedu, sõitsime jahiga ja läbisime „kohustusliku“ kultuurikilomeetri, ühe sõnaga: nautisime päeva.
Laupäeval leidis Kolga-Aablas aset Kuusalu valla merepidu, kus samaaegselt salvestati saadet Laulge kaasa. Nautisime meiegi ilusat ilma ja toimuvaid ettevõtmisi. Enne jõudsime ka Kuusalu valla aukodaniku Hugo Lepnurme sünnikodu talgutelt läbi käia.
Ühispuhkuse dekaadi viimasel päeval – pühapäeval – tähistasime Rael Natali 6. sünnipäeva.
Selliselt see suvi meie pere jaoks kulgenud on. Peaks mingi päev üles tähendama need kohad ja sündmused, kus tänavu käimata jääb, siis on 2015 suveplaanide tegemisel hea aluseks võtta
Kaunist suve jätku!
aareets 