Ekströmi marss ja Kaitseliit

1. veebruaril toimus KL Tallinna maleva ja MTÜ Estlander korraldatud rahvamatk nimega „Ekströmi marss 2015“ marsruudil Valkla-Muuksi-Pudisoo-Kolga-Hara. Sündmus oli pühendatud Tartu rahu 95ndale aastapäevale ja KL Tallinna maleva 90ndale aastapäevale. Ürituse eesmärk oli sõjaajaloo mälestamine, liikuva eluviisi propageerimine ja KL tegevuse tutvustamine. Rahvamatkana läbviidav üritus on matk Soome ohvitseri Martin Ekströmi rügemendi lahinguteel Vabadussõja suurpealetungil alates Valkla positsioonist kuni Hara lahe dessandipaigani. Martin Ekströmi juhitud soomlaste vabatahtlik üksus saabus 1918. aasta 30. detsembri hommikul Tallinna sadamasse jäälõhkuja Tarmoga. Kogu Ekströmi üksus, kokku 1157 meest, osales 7. jaanuaril alanud Eesti Vabadussõja Viru rinde üldpealetungil lähtekohaga Valklas, Hara lahe edukal dessandil vastase selja taha ning sealt edasi kuni Narva vabastamiseni. Selle eest ülendas kindral Laidoner Ekströmi koloneliks.

Hommikust peale sadas laia märga lund, teed olid lobjakased. Kella 9ks Valkla kivi juurde kogunenud matkalised juhatati kõigepealt Valkla palvemajja, kus toimus lisaks hoone ja selle ajaloo ka eesseisva matka – marsruut, joogi- ja söögipeatused, esmaabi – tutvustamine. N.ö stardis saime endile A3 formaadis kaardid, mille pöördel ülevaade Ekströmi soomlastest Vabadussõjas. „Nii öelda“ sellepärast, et ega tegelikult mingit starti ei antud, rahvas hakkas tasapisi liikuma, öeldes kahe auto juures oma nime ja saades kaardi vastu J Registreerunuid oli märkimisväärselt rohkem olnud, kui lõpuks kohale tuli, aga öeldakse ju, et pole halba ilma, on vale riietus 🙂

Nii me siis muudkui astusime ja astusime, ühe kaasmatkaja Endomondo reipalt edusammudest raporteerimas. Esimesed 20 km oli keskmine kiirus 8 km tunnis, hiljem metsavahel (Kolga-Hara lõigul) tempo langes. Ajapikku joonistus välja, et matkaliste seltskonda kuulusid ka kaks kepikõndijat (tervitused siinkohal Joaveski külavanem Rene Meimerile), kaks koera, kaks sinelites võitlejat – miskipärast kõiki kaks, mitte et nad siis paari kaupa liikunud oleks. Eraldi võiks veel esile tõsta Tallinna kooliõpilasi, kellest valdav enamus arvas lumelögaga välja tulles, et õhukese tallaga tennise moodi jalanõud ja teksapüksid (või äärmisel juhul puuvillased nn vabaaja püksid) on just need kõige sobivamad riietusesemed ja jalanõud. Noortel inimestel vast tervis ka parem, loodetavasti ei olnud järgmisel koolipäeval kaod väga suured.. Sõdurisaabastes oli tegelikult väga noobel käia: jalad olid kuivad ja ei mingeid ville. Kaitseliitlase provileeg 🙂

Enne matka arvasin, et mis matk see mööda teid ikka on, aga tegelikkuses polnud hullu: soovi korral võis käia teepervel lumes, ja no lõik Kolga-Hara oli põhimõtteliselt ju metsavahetee. See viimane, ja arvestades, et see oli ka matka lõpuosa, oli muidugi üsna ränk, minule vähemasti. Sulailm ajas roopad vett täis ja kohati oli asi sirgjoonelisest kulgemisest üpris kaugel. Puudki tilkusid innukalt, ja kui sellest veel vähe, siis sai vett kaasavõetud pudelist lisaks ammutada. Kiidan siinkohal kaasvõitleja Schmidti, kelle soovitus võtta vett kaasa suhtega 1 liiter 10 kilomeetri kohta ehk vähemalt 3 liitrit, osutus vägagi täpseks. Finishisse kooberdamise järgselt puu najal teed lürpides ja pirukat süües läks enesetunne paremaks – ja oligi vaja juba autole asuda, et stardipaika elik Valklasse tagasi saaks. Veoki kastis puges külm korralikult naha vahele, millest ei saanudki enne korralikult lahti, kui kodus kuumas saunas. Aga asi oli seda väärt!

Kuigi tegemist ei olnud militaarmatkaga, siis teatud kaitseväeline mõõde selles ometigi sisaldus. Sestap lisan siia mõned mõtted Kaitseliidust.

Kaitseliit on midagi palju enamat, kui relvaga metsas jooksmine või lõkke ääres istumine. See on lahedate inimeste tutvuskond, mis kujuneb üldjuhul suuremaks kui eeldada oskame. Kaitseliidu struktuur pakub häid võimalusi militaar- ja juhtimisvaldkondades väljaõppe saamiseks ja eneseteostuseks. On ka hulgaliselt teisi adrenaliinirikkaid ettevõtmisi, näiteks matkad, üleelamiskursused, militaar-, laske- ja spordivõistlused jpm. Paljud aktiivsed inimesed, kellele lisaks kaitsetahtele meeldib looduses viibida ja tegutseda, on leidnud Kaitseliidus endale väljundi. Osaletakse isamaalisuse kasvatamisel, propageeritakse sportlikke eluviise, abistatakse päästetöödel kriisiolukordades ja tehakse aktiivset koostööd pääste ja korrakaitse eest vastutavate institutsioonidega.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili kirjutab viimases „Kaitse Kodu“ numbris: Riigikaitse arengukava seab olulisi ülesandeid Kaitseliidule: oleme esimesed, kes ohtudele vastu astuvad, olgu see siis sõjategevus, sisekaitselised toetusülesanded või muud kriisireguleerimise tegevused. Selline ülesandepüstitus tuleneb Kaitseliidu olemusest – vabatahtlikust kodanikuinitsiatiivist ja sellest, et oleme esindatud kogu Eesti territooriumil. On oluline, et KL kasutamine on kooskõlas tema olemusega, meid tuleb hõlmata meie tugevustes tervikorganisatsioonina, tagades tasakaalu sõjaliste ja mittesõjaliste tegevuste vahel.“

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s