Väisasime eelmisel nädalal lõunanaabreid lätlasi. Panen nähtu ja kogetu kokkuvõtlikult kirja, ehk on kellelgi sellest praktilist tolku. Mul endal olnuks küll hea meel, kui seda reisi planeerides oleksin leidnud analoogse reisikirja 🙂
Kokku reisisime neli päeva, esimesel päeval Tallinn-Pärnu-Riia-Jurmala (350 km), teisel Jurmala-Kolka neem-Ventspils (180 km), kolmandal päeval Ventspils-Kuldiga-Jurmala (170 km) ja neljandal Jurmala-Riia-Sigulda-Cesis-Valga kaudu koju (465 km). Arusaadavalt on esimene ja viimane päev läbisõidult pikemad, aga vahepealsetel sõitsime nii vähe kui võimalik, sest ega see pidev kimamine ei istu lastele (5a ja 7a) ega endalegi. Aga nii oli päris paras, peatused kah ikka vahepeal jne. Auto, mis võtab keskmiselt 8 liitrit sajale, tarvitas sellel reisul 110 liitrit kütust. Lätis on bensuhinnad praktilised samad mis Eestis.
Majutusi meil broneeritud ei olnud, küll oli mõne lehekülje jagu internetist kogutud ja süstematiseeritud ideid, mida teha ja näha tahaks. Neist ideedest omakorda formeerus kogu reisi marsruudi kondikava. Majutuse osas lootsime Jurmala ja Ventspilsi kämpingutele, mis sellest aga tegelikult sai, sellest allpool 🙂
Esimese päeva teel tegime endale mitmekesisemaks, lisaks peatusele Pärnus, vana-Riia maantee valimisega (Häädemeeste-Ikla, ca 30 km) ning mere ääres käigu ja jäätise söömisega Saulkrastis. Kel huvi ja tahtmist, võib külastada näiteks tee äärde jäävaid Münchauseni ja jalgratta muuseume (näiteks http://www.velomuseum.lv/en_about.php)
Liikluse mõttes oli see Via Baltica Ikla-Riia vaheline lõik päris kohutav: ei möödunud vist paari minutitki, kui kaherealisel teel kolm autot kõrvuti olid. No ei ole sellega harjunud, et pean kaherealisel teel vastassuunas tuleva ja möödasõitu sooritava auto eest paremale teepeenrale tõmbuma. Kusagil mujal seda enam ei kohanud, teed üldiselt korras ka.
Riiga jõudes võtsime suuna loomaaeda. Leidsime selle nobedasti küll üles, aga parkimine osutus parajaks kosmoseks: ühtegi parklat kui sellist ei olnud, pargiti ümberkaudsetel tänavatel. Mõningase tiirutamise peale sai parkimiskoht leitud ja võisime siirduda loomaaeda. RIGA ZOO, kuhu perepilet maksab 17 eurot, tutvustab ennast kodulehel http://rigazoo.lv/public/ selliselt, et territoorium on ca 20 hektarit, kus elutseb ca 3000 looma 405st liigist. Tallinna omaga võrreldes on Riia loomaaia territoorium muidugi väike, aga ehk seetõttu on Riia oma kuidagi kodusem, paraku ka väsinum. Samas on neil kaelkirjakud ja pirakate jõehobude paar ning ühtteist muudki, mida Tallinnas ei ole. Tasub vaatamist igal juhul.
Loomaaia järel võtsime suuna Daugava äärde, uurimaks võimalusi minna jõelaeva või kanalipaadiga sõidule. Koha leidsime üles, et kuna neil alustel puuduvad sõiduplaanid (väljuvat siis, kui piisav hulk inimesi pardal), siis ei täinud seal huupi ootama hakata.
Teel Jurmalasse kiire poeskäik ja olimegi lähenemas öömajale nimega Nemo kämping. Olgu siinkohal vahemärkusena öeldud, et „2 täiskasvanut ja 2 last“ mudelina reisides hotellis tavalisse standardtuppa meid üldjuhul ära ei mahutata, seepärast lootsimegi vähe avaramate kämpingute ning hotellide puhul peretubade ja sealt edasi upgrade’ide peale.
Läti reisul jäid kõik kolm ööd hinnasuurusjärku 65 eurot neljale, teise ja kolmanda öö puhul (ehk hotellides) sisaldus selles ka hommikusöök. See Nemo oli ikka väga retro koht, st nii territoorium kui kämpingumajakesed olid üsna lagunenud, räämas jne. Et päike paistis, siis ei teinud me sellest ka suurt numbrit, vaid siirdusime samasse mere äärde. Samal õhtul toimus ka jalgpalli EMi finaalmäng, mida lootsime hiljem kämpingu puhvetis ka nautida. Aga mõtteks see jäigi, sest esiteks ei olnud seal telekat ja üleüldse pandi see puhvet varem kinni. Aga küla peale siirdudes saime õhtueine kõrval ikkagi ka finaalmängust osa..
Teise päeva keskhommik tõi kaasa massiivse paduka. Ilmasaite vaadates saime kinnitust, et Kolka pool jääb sadu tunni pärast järele ja nii me kursi sinnapoole võtsimegi. Mööda Liivi lahe rannikut. Vihm jäigi lubatud ajal järele ja päike tuli välja. Liiklus oli olematu ja üldse kuidagi maru mõnus oli seal vaiksetest rannaküladest läbi kruiisida. Kaltene kandis tegime ka väikese suplus- ja kivististe korjamise peatuse.
Kolka neem võttis meid vastu päikeselõõsas. Parklas kasseeriti parkimise eest 2 eurot, mis loodetavasti läheb sealse rahvuspargi hüvanguks. Kolka neem on üks vahva paik, kus ühele poole jääb Ruhnu ja teisele Sõrve säär (Saaremaa lõunapoolseim osa). Lisaks veel põnev ristlainetus kahelt poolt neeme, kus seetõttu ka ujumine keelatud. Tasub igal juhul külastamist!
Kolkalt võtsime kursi Ventspilsi peale (ca 80 km). Tee põhiosas väga hea, vähese liiklusega, politseinikke ei näinud. Enne Ventspilsi teadsime Ovishi-nimelist majakat, kus sai ka ära käidud – soovitan. Ja jõudsimegi Ventspilsi, kus lapsed said hiiglaslikul mänguväljakul lustida, kuniks öömaja leidmisega sai tegeletud. Üldiselt olid paljud kohad välja müüdud, ent Dzintarsjura-nimeline asutus, mida meile ühest teisest kohast soovitati, oli igati bro võõrastemaja. Ventspils jättis väga hea mulje, nii sel õhtul linna peal jalutades kui ka järgmisel hommikul. Heakorrastatud, lausa lilleline; lastele kõikvõimalikke parke (mereäärne, seikluspark, veepargid jne); suurepärane rand (kuhu meie küll tugeva tuule tõttu ei jäänud, aga muidu igati noobel). Sinna tuleb tagasi minna ja vähemasti kaheks ööks! Võib olla eksin, aga Ventspils on ainus Läti linn, mis end regulaarselt Eestis reklaamib. Iga Eesti mereäärne linn võiks käia seal tutvumas, kuidas seda va turismiasja ajada. Ja kui esimese korraga ei aita, siis teist korda veel. Sest meie turismitegijatel oleks sealt ikka vääga palju õppida. Ventspilsi ranna veepark http://pludmalesakvaparks.lv/en, Ventspilsi Seikluste Park http://www.visitventspils.com/ee/mida-teha-ventspilsis/392/?category=25
Edasi Kuldiga: ca 75 km sõitu ja olimegi kohal. Kena väike linnake, kus paar-kolm tundi patseerida igati okei. Vaadata ära ajalooline kivisild ja vist Euroopa kõige laiem juga (mõlemad ka fotodel). Samas oli ka sinilipu rand, kus soovijad supelda said.
Väike eine ühes kohvikus ja võtsime suuna Jurmalale, kus otsustasime veel ühe öö veeta ja natuke ka ringi vaadata: esimene öömaja oli keskusest tubli 10 km eemal, nüüd tahtsime aga just seal keskuses ja rannas jalutada. Sadakond kilomeetrit ja olimegi päral. Sedapuhku majutusime Daina Jurmala Beach Hotel’is, kus juunior sviit neljale maksis 67,50 eurtsi. Kolasime keskuses ja hotelli juures rannas (Jurmala rand on üle 30 km pikk).
Neljas ehk viimane päev. Hommikul kosutav hommikueine hotellis ja kuna rannailma ei olnud, asusime Riia poole teele, et külastada Läti vabaõhumuuseumit. Mõned klõpsud said ka fotodena lisatud, ent ühe lausega kokku võttes on tegu meie Rocca al Mare omast mahukama ekspositsiooniga, mis põhineb neljal Läti regioonil.
Enne Siguldat külastasime ka Bonzai Parki Vangazi ja Sigulda vahel http://www.bonsai.lv/new/lv/kontakti Järge ootas Sigulda, teate küll, see keppide linn. Muljetavaldavalt sisuka turismiinfo-keskusega: loetud minutitega korjasin korraliku peotäie EESTIKEELSET infomaterjali Siguldas ja lähiümbruses toimuva kohta. Linnake ise paistis kena välja. Plaan sai paika, et kõigepealt läheme sõidame köistee-trammiga üle Gauja ürgoru, seejärel Tarzani seikluspark, kus proovime rodelisõitu ja siis muud vaatamisväärsused (lossid jms). Köistee on 1200 meetrit pikk ja edasi-tagasi sõit kestab kuni 20 minutit. Et rahvast oli palju (olime järtsus tubli tunni), siis sõiduplaanist kinni ei peetud, ehk nii kui vagun saabus, läks see uue rahvaga täitudes kohe teisele poole teele. Vaated ürgorule ja selle kallastel asuvatele Turaida ja Sigulda lossidele ning Krimulda mõisale olid muidugi muljet avaldavad. Raha küsiti ka muljetavaldavad 40 eurot kokku.
Sigulda Seikluspargis „Tarzans“ www.tarzans.lv proovisime rodelit, mis on selline monorelsil liikuv bobikelk, kus saab hädapärast ka kahekesi sõidetud (väiksem lapsega), seda 3,5 euroga, mis sisaldab ka tõstuki hinda koos stardipaika tagasipöördumisega. Atraktsioone oli seal erinevaid ja ka erinevatele vanustele. Käisime veel Sigulda lossi kaemas ja sättisime siis Cesise poole. Et vahemaad on lühemapoolsed, olime peatselt Võnnu all 🙂 Taas kena väike linnake, kus paar tundi jagub kindlasti vaatamist. Käisime väikese tasu eest kohaliku kiriku tornis, kus sai vahvaid vaateid linnale. Kell hakkas õhtul kaheksa saama ja oli tagumine aeg hakata Eesti poole liikuma. Mida me läbi Valmiera ja Valga ka tegime. Ning olimegi pool üks öösel kodus.
Kokkuvõtteks. See 4 päeva on ilmselt üsna miinimum-aeg ühe riigi ja rahvaga tutvumiseks. Kui aga plaani mitte liiga ambitsioonikat teha, siis näeb ja kogeb üsna paljut. Kohalikku jäätist jõuab palju süüa ja kohalikku õlut mekkida ka (õhtuti)- mõlemad on väga head. Meie reisiformaadi juures oli päevaseks kuluks ca 130 eurot neljasele perele, mis sisaldas nii majutust, toitlustust kui sissepääsupileteid. Kütus ja sisseostud-suveniirid lisaks.
aareets 