Kinnisvarapakkumistest ja -tehingutest Raasiku vallas

Pakkumiste ülevaade on koostatud tuginedes kinnisvaraportaali www.kv.ee  müügipakkumistele. Võrdluseks on kasutatud 2015. oktoobri lõpu ja 2016 mai keskpaiga seisuga analoogsetes ülevaadetes kirjeldatut. Samuti saab pildi viimasel kuuel kuul toimunud kinnisvaratehingutest Raasiku vallas (allikas: Maa-amet). Kokkuvõtlikku statistikat on täiendavalt kommenteeritud professionaalse maakleri poolt, lisaks toodud soovitused õiglase hinna määramiseks oma kinnisvarale.

Maju on unikaalsete kuulutustena müügis 27 (2015 oktoobris 31, 2016 mais 39). Müügil olevatest majadest asuvad 6 Raasikul (2015 oktoobris 12, 2016 mais 11), Arukülas samuti 6 (2015 oktoobris 7, 2016 mais 11). Rohkem kui 90 000 eurot küsitakse 20 maja eest sealhulgas Kiviloo mõis (2015 oktoobris 21 ja 2016 mais 11), Seega müügipakkumiste arv on langenud, ent hinnad on tõusnud. Kalleima kv.ee kaudu müügis oleva ja Raasiku vallas asuva hoone eest, milleks on jätkuvalt Kiviloo mõis, küsitakse kahe kuulutusega 1,19–1,2 miljonit eurot. Kalleima müügis oleva elumaja eest küsitakse 289 000 eurot ja asub see Arukülas Talve teel (maja on müügis vähemalt 1,5 aastat, viimasel poole aasta sees on müügihinda 10 000 euro võrra vähendatud). Kõige odavama kv.ee vahendusel müügis oleva maja hind on 23 000, asub Rätlas. Pool aastat tagasi oli odavaim pakkumine Raasikul Roosi teel (29 900). Perilas on kaks pakkumist vahemikus 26 500 kuni 30 000 eurot.

Korterite müügipakkumisi on kokku 19 (2015 oktoobris 10 ja 2016 mais 25), tubli kasv vahepeal johtub suuresti uue Sügise põik kortermaja lisandumisest turule. Asustusüksuste lõikes on enim kortereid müügis Arukülas: 13 (2015 oktoobris 6, 2016 mais – 18). Raasiku alevikus on 2 müügipakkumist (2015 oktoobris 2 ja 2016 mais 3). Üksikuid pakkumisi on ka Härmas ja Perilas (nii ka aasta tagasi). Korterite ruutmeetrihinnad ulatuvad 1200 euroni Sügise põik uhiuute korterite eest. Aasta tagasi oli kalleim müügisoov 1088-eurose ruutmeetrihinnaga 3-toaline Arukülas Põllu tänaval); aprillis 2015 küsiti 1094 eurot ruutmeetri kohta samuti ühe Aruküla 3-toalise eest. Mitmete Aruküla vanemate korterite ruutmeetrihinnad ulatuvad 1000 euroni. Väikseim ruutmeetri hind pakkumistes on ühel Perila kahetoalisel (314 eurot m2).

Majaosade müügipakkumiste rubriigis on 3 unikaalset pakkumist (2015 oktoobris 3, 2016 mais 6). Äripindade müügipakkumiste arv on 2: Kalesi masinakeskus ja tootmishoone Järsil (Est-Johanna). Tänavu kevadel oli pakkumisi 4. 2014. oktoobris oli äripindasid müügis üks: Kiviloo mõis. 2013. aasta sügisel äripindade müügipakkumised Raasiku vallas puudusid, 2012. a sügisel oli neid 4. Garaaze endiselt müügiks ei pakuta, vähemasti kv.ee vahendusel. Maatükkide müügipakkumisi on 85 (2015 oktoobris 80 ja 2016 mais 69), neist elamumaa sihtotstarbega krunte 61 (2015 oktoobris 26 ja 2016 mais 44). Kaks tootmismaa pakkumist on ja üks ärimaa (Nõmme tee 1 Arukülas). Elamumaa ruutmeetri hinnad on vahemikus 0,49-38 eurot (2015 oktoobris 0,31 – 15,8 ja 2016 mais 1-37 eurot).

Üüripakkumised Raasiku vallas kv.ee keskkonna kaudu puuduvad. Paar varasemat aastat pakuti ühte ja ainumast äripinda (lao- ja tootmisruumid Raasikul Jägala mnt).  Üürile ei pakuta ühtegi maja, maatükki, majaosa ega garaazi ehk üüriturg on vallas jätkuvalt olematu, vähemasti selle konkreetse kinnisvaraportaali vahendusel.

Tehingute statistikast (Maa-amet, Tehingute andmebaas): alates 7. mai kuni 7. detsember 2016 tehti Raasiku vallas kokku 128 tehingut kinnisvaraga (2015 okt – 2016 mai 127 tehingut; aprill kuni oktoober 2015 – 109 tehingut, enne seda pool aastat – 94 tehingut), sh 107 ostu-müüki (eelmine periood 105, üle-eelmine: 85), 18 kinkimist (eelmine periood samuti 18, üle-eelmine: 22) ja 3 vahetust (eelmisel 2 ja üle-eelmisel 4).

Müüjatest 77 olid eraisikud (eelmine periood 84 ja üle-eelmine 65) ja 45  eraõiguslikud juriidilised isikud (eelmine ja üle-eelmine periood mõlemad 33). Riik tegi 3 müügitehingut, välismaalased samuti 3. Ostjatest eraisikuid oli 128 (eelmisel perioodil 91 ja üle-eelmisel 73), ettevõtteid 18 (eelmisel perioodil 31 ja üle-eelmisel 30). Välismaalased tegid neli, munitsipaal  ühe ostutehingu, samuti oli kolme tehingu puhul mitu kaasostjat.

87st tehingust (eelmine periood 104; üle-eelmine 79) 58-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (eelmisel perioodil 54), 21-l juhul maatulundusmaa (eelmisel perioodil 47). Kokku vahetas ajavahemikul mai-november 2016 omanikku 225 hektarit maad koguväärtuses 5,8 miljonit eurot. Eelmisel pooleaastasel perioodil vahetas omanikku kokku 510 hektarit kokku 4,34 miljoni euro väärtuses. Üle-eelmisel perioodil vahetas omanikku 277 hektarit kokku 3,6 miljoni euro väärtuses.

Perioodil toimus 87 kinnisasja tehingut (tehingud maaga, mis võib, aga ei pruugi olla hoonestatud; eelmine periood: 104) ja 41 korteriomandi tehingut (eelmine periood: 23). Kõige rohkem tehinguid, 27, tehti juulis. 25 tehingut augustis ning 23 tehingut septembris. Kõige vähem tehinguid – 15 – leidis aset juunikuus.

Järgnevalt tehtud tehingute põhjal arvestatud ruutmeetrite hinnad. Aasta 2016 tehingud:

Aruküla alevikus Staadioni tänaval on müüdud kolmetoaliste korterite keskmine m2 hind 944 eur. Tehinguid tehtud kokku 9. Ühetoaliste korterite, samuti Staadioni tänaval, keskmine m2 hind on 988 eur.

Tallinna mnt kortermajades  toimunud tehingute keskmine m2 hind on olnud 953 eur ja tehinguid kokku 2.

Raasikul Meierei tn ja Tehase teel on kokku tehtud 6 tehingut, ning nende korterite keskmine m2 hind on 600 eur.

Kuidas leida oma kinnisvarale õige hind?

Teoreetiliselt määrab hinna nõudlus ja pakkumine. Alati on hea teada, kas  piirkonnas, kus soovite  oma kinnisvara müüa, on hetkel nõudlust. Pakkumisi saate jälgida ka portaalidest, kuidas aga teada, kas selle hinnaga ka huvilisi on?  Ära pelga võtta ühendust piirkonna maakleriga ja uurida, mis turul toimub. Aitame alati hea meelega ning konsultatsioonide eest tasu ei võta.

Oma kodu müügiga seoses mahutatakse kinnisvara müügihinna sisse ka ports emotsiooni, mina  soovitan selle müügihinnast välja jätta. Siin tasub tähele panna, et liiga kõrge esmane hind võib jätta korteri-maja liiga pikaks ajaks turule. See aga võib võimalikes ostjates tekitada küsimusi ja hirme, mis on selle korteri  või maja juures see probleem, et seda keegi ära osta ei taha.

Sageli on ka ostja jaoks läbinähtav, et müüja küsib kauba eest liiga kõrget hinda. Tagasihoidlikum inimene, kes hinna üle kauplemisest väga vaimustuses ei ole, võib kõrge hinna puhul ostuotsusest hõlpsalt loobuda. Ta ei pruugi teada, et müüja on peale esimest küsimist kohe valmis hinna oluliselt allapoole laskma ja jõudma „mõistlikule hinnatasemele“. Üha sagedamini on ka omanikud tellinud oma kinnisvarale eksperthinnangu enne müügiprotsessi algust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui hind ei vasta turuolukorrale, võib müügiperiood kujuneda väga pikaks ning head tulemust tasu loota.

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s