Kinnisvarapakkumistest ja –tehingutest Kuusalu vallas 2017 I. poolaastal

Uudistasin pärast pooleaastast vahet kinnisvaraportaalis www.kv.ee, et mida Kuusalu vallas pakutakse ja milliseid kinnisvaratehinguid millises mahus Maa-ameti andmetel reaalselt tehtud on. Et lisaks 2016. aasta detsembri esimesele poolele on ka 2016. aasta juunikuus samasugused ülevaated koostatud, siis siinses kokkuvõttes on tänast seisu võrreldud kuue kuu ja aasta taguste seisudega. Vahepealne kinnisvarafirmade boikottimine kv.ee aadressil näib olevat igatahes lõppenud ja turg üsna aktiivne – tehingute statistika kohaselt toimub 41 tehingut kalendrikuus (ehk rohkem kui 1 reaalne tehing iga päev).

Korterite müük: kokku on Kuusalu valla peale 31 unikaalset müügikuulutust (2016 detsembris 30 ja 2016 juunis 34), ehk pakkumiste arv on püsinud samaväärsena. Sealjuures Suurpeal 20 pakkumist (pool aastat tagasi 18), Kiius 3 (pool aastat tagasi 2), Kuusalus 2 (6 kuud tagasi samuti 2) ja Kolgas 2 (pool aastat tagasi 5, kõik Tasakaalukodu arenduses). Hinnad alates 8000 eurot ühetoalise eest Suurpeal kuni 89 tuhat neljatoalise eest Valklas. Ruutmeetri hinnad alates 185 eurot (kahetoaline Suurpeal) kuni 1077 eurot, mida küsitakse kahetoalise korteri puhul Kiius. Need proportsioonid on samaks jäänud.

Majade müügipakkumised: 69 unikaalset (2016 detsembris 67 ja 2016 juunis 64) pakkumist, see on tasapisi tõusuteel. Kalleim pakkumine on jätkuvalt 715 tuhandega endine sõjaväeosa-hoonestus Pärispeal. Elamutest küsiti poole aasta eest kõrgeimat hinda kahe maja eest Mäepea külas: 600 ja 650 tuhat. Täna on kõrgeima müügihinnaga kaks maja Valklas: 425 ja 400 tuhat. Majaosadest olid pool aastat tagasi pakkumisel kolm ridamajakorterit Tasakaalukodus, pool talu Haavakannu külas ja ½ kaasomandist Tapurlas. Täna on majaosade müügipakkumisi 3, hinnad 13 kuni 34 tuhat.

Maatükkide müügipakkumised: kv.ee andmetel on Kuusalu vallas hetkel müügis kuni 180 unikaalset (üsna mitmed on esindatud rohkem kui ühe kuulutusega, võimalik, et kõiki ei märganud) maatükki. Pakkumiste, eriti elamumaa sihtotstarbega (üle poole) maatükkide müügipakkumiste arv on suurenenud. Kalleim pakkumine on 105 tuhat elamumaa krundi eest Pärispeal. 200 tuhandega saab 17 hektarit ja 11 elamukrunti Sõitmes. Seniseid hinnaliidreid (Kotka Forelli kinnistu ja Instituudi kinnistu Pärispeal) siinses kategoorias enam ei näe. Soodsaimalt saab elamumaa krundi soetada 4000 euroga (Loksa linna külje all). Lähtuvalt sihtotstarbest ja asukohast on hinnad raskesti võrreldavad.

Äripindade müügi kategoorias on 15 unikaalset pakkumist, pool aastat ja aasta tagasi oli 13. Jätkuvalt pakutakse müügiks Pärispea ja Kotka kalakasvandusi, samuti näiteks Salmistu toitlustus- ja majutusasutust ning Leesi poodi.

Kui garaažide pakkumised on varemalt puudunud, siis nüüd on esindatud üks müügi- ja üks üüripakkumine.

Tehingute statistikast (Maa-ameti veebilehelt): ajavahemikul 05.12.2016 – 08.06.2017 ehk viimase kuue kuuga tehti Kuusalu vallas kokku 248 (varasemal kuuel kuul kokku 231, enne seda 201) tehingut kinnisvaraga, sh 177 (periood varem 185) ostu-müüki ja 49 (periood varem: 38) kinkimist. Omanikku vahetas 941 hektarit maad (2016 II poolaastal 679 ha) koguväärtusega 7,1 miljonit eurot (eelmisel perioodil 3,3 miljonit).

Müüjatest 156 olid eraisikud (eelmisel perioodil 152) ja 85 eraõiguslikud juriidilised isikud (eelmisel perioodil 72), 6 välismaalased (eelmisel perioodil 4). Ostjatest eraisikuid oli 126 (eelmisel perioodil 121) ja ettevõtteid 108 (eelmisel perioodil 97), lisaks soetas kinnisvara 4 välismaalast (eelmisel perioodil samuti 4). Viimane välja arvata, siis kõik näitajad on kasvutendentsis.

63-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (periood varem: 76), 128-l juhul maatulundusmaa (periood varem: 109), tootmismaa vahetas omanikku 11 tehinguga (periood varem tootmismaa tehinguid 3.

Tehingute arvult aktiivsemad sel perioodil 05.12.2016 – 08.06.2017 oli konkurentsitult maikuu (64 tehingut), detsember (41) ja veebruar (38).

Tehingud objekti liigi järgi: hoonestamata maa tehinguid 163 (sh näiteks tehinguid metsamaaga 47 ja haritava maaga 3), hoonestatud maa tehinguid 59; kinnisasja tehinguid kokku 206. Korteriomandi tehinguid toimus viimasel poolaastal 26.

Kinnisvarapakkumistest ja –tehingutest Kuusalu vallas

Ülevaade on koostatud kinnisvaraportaali www.kv.ee kuulutuste alusel, et mida Kuusalu vallas pakutakse ja milliseid kinnisvaratehinguid millises mahus Maa-ameti andmetel viimasel poolaastal reaalselt tehtud on. Ilmus ka viimases Sõnumitoojas. Allpool toodud alternatiivses versioonis ka võrdlevat statistikat märksa rohkem.

Korterite müük: kokku Kuusalu valla peale 30 müügikuulutust, pakkumiste arv on vähenenud. Suurpeal 18 pakkumist, Kolgas 5, Kuusalus ja Kiius kummaski 2. Kõige rohkem on kasvanud pakkumiste arv Suurpeal ja kahanenud Kuusalus. Hinnad alates 8230 eurot ühetoalise eest Suurpeal kuni 105 tuhat neljatoalise Tasakaalukodu ridamajakorteri eest. Ruutmeetri hinnad alates 260 eurot (paar korterit Suurpeal) kuni 1077 eurot, mida küsitakse kahetoalise korteri puhul Kiius.

Majade müügipakkumised: 67 unikaalset pakkumist, see on tõusuteel. Kalleim pakkumine on jätkuvalt 715 tuhandega endine sõjaväeosa-hoonestus Pärispeal. Elamutest küsitakse täna kõrgeimat hinda kahe maja eest Mäepea külas: 600 ja 550 tuhat eurot. Odavaim müügipakkumine on kohtutäituri poolt müüdav 2/6 taluga kinnistust Hara külas alghinnaga 10 pool tuhat eurot. Hinnalt järgmine on Viinistul asuv 2155 m2 kinnistu paari amortiseerunud hoonega – selle eest küsitakse 25 tuhat. Majaosadest on pakkumisel kolm ridamajakorterit Tasakaalukodus, pool talu Haavakannu külas ja ½ kaasomandist Tapurlas. Võrreldes 6 kuu taguse ajaga on eeltoodutele lisandunud ridamajakorter Vihasool. Hinnad 37 kuni 105 tuhat.

Maatükkide müügipakkumised: kv.ee andmetel on Kuusalu vallas hetkel müügis 187 unikaalset maatükki. Pakkumiste, eriti elamumaa sihtotstarbega maatükkide, müügipakku-miste arv on suurenenud. Kalleimad pakkumised on endiselt Kotka Forelli kinnistu (1 miljon) ja Instituudi kinnistu Pärispeal (715 tuhat). Elamumaa krundi saab soetada alates 3300 eurost (Loksa linna külje all). Lähtuvalt sihtotstarbest ja asukohast on hinnad raskesti võrreldavad.

Äripindade müügi kategoorias on 13 unikaalset pakkumist, pool aastat ja aasta tagasi oli 12. Jätkuvalt pakutakse müügiks Pärispea ja Kotka kalakasvandusi hindadega, samuti näiteks Salmistu toitlustus- ja majutusasutust ning Leesi poodi. Garaazide müügipakkumised endiselt puuduvad. Üüripakkumised kv.ee vahendusel on täiesti ära kadunud, samas pool aastat tagasi oli näiteks 3 majade üüripakkumist ja 2 äripindade üüripakkumist.

Tehingute statistikast (Maa-ameti veebilehelt): ajavahemikul 13.06-04.12.2016 ehk viimase kuue kuuga tehti Kuusalu vallas kokku 231 tehingut kinnisvaraga, sh 185 ostu-müüki ja 38 kinkimist. Omanikku vahetas 679 hektarit maad koguväärtusega 7,3 miljonit eurot. Võrreldes eelmise perioodiga on tehingute arv, kogupind ja koguväärtus suurenenud. Tehingute arvu kasv johtub eeskätt ostu-müügitehingutest. Tehingute arvult aktiivsemad sel perioodil 13.06-04.12.2016 olid juuli ja august-november (vastavalt 51 ja 42 tehingut kuus), passiivsemad kuud olid september (37 tehingut) ja oktoober (38 tehingut).

Müüjatest 152 olid eraisikud ja 72 eraõiguslikud juriidilised isikud, 4 välismaalased. Ostjatest eraisikuid oli 121 ja ettevõtteid 97, lisaks soetas kinnisvara 4 välismaalast. 76-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa, 109-l juhul maatulundusmaa, tootmismaa vahetas omanikku 3 ja ärimaa 2 tehinguga. Tehingud objekti liigi järgi: hoonestamata maa tehinguid 126 (sh näiteks tehinguid metsamaaga 28 ja haritava maaga 1), hoonestatud maa tehinguid 97; kinnisasja tehinguid kokku 206. Korteriomandi tehinguid toimus viimasel poolaastal 25.

Kuidas  leida oma kinnisvara müüjaks usaldusväärne  ja piirkonda tundev maakler?

Uus Maa Kinnisvarabüroo Harjumaa piirkonna maakler Piret Pall

Eeltöö. Kui otsustate kinnisvara müümisel maakleri kasuks, on mu esimene soovitus kontrollida teenusepakkuja tausta. Kontrollige maakleriga koostööd alustades kinnisvarabüroo tausta, lugege klientide tagasisidet konkreetse maakleri kohta, uurige kogemustest kinnisvara alal.

Mida teeb hea maakler esimesena? Hea maakler ei võta objekti uisapäisa müüki. Professionaalne maakler alustab müügiprotsessi alati konsultatsiooniga. Professionaalne maakler tunneb piirkonda hästi, annab teile ülevaate toimunud tehingutest (ei lähtu vaid piirkonna müügikuulutustest), nõustab teid, et kinnisvara müügihind oleks reaalne. Ka oskab professionaalne maakler pöörata tähelepanu puuduvatele dokumentidele, vajalikele ehitusregistri kannetele, annab nõu ja aitab leida lahendusi, et asjaajamine valutult läheks.

Alati sõlmige leping. Leping on ülimalt vajalik, see paneb täpselt paika teie ja maakleri vahelise suhted ja kohustused. Enamik punkte, mida maaklerleping sisaldab, on maakleri kohustused kinnisvara müüja ees. Kui ei ole kirjalikke kokkuleppeid, ei ole alust nõuda ka vastutust ning sellisel juhul ei anna keegi garantiid, et inimene, keda te olete usaldanud oma kinnisvara müüma, ka sellega aktiivselt tegeleb ning on teie kõrval ka pärast notariaalset tehingut ja vormistab objekti üleandmise.

Professionaalne esitlus. Eduka kinnisvaramüügi alus on korralik ja esinduslik müügikuulutus, nähtav reklaam ning professionaalsed fotod. Põhjalik maakler kasutab fotograafi abi ja koostab sihtgrupile suunatud müügikuulutuse kõigisse peamistesse kinnisvaraportaalidesse. Kontrollige, et kuulutuse sisus oleks välja toodud kõik oluline, ka emotsioon. Kui tehing on tehtud, ei unusta hea maakler helistada või kirjutada, et veenduda, kas jäite tehtud töö ja tehinguga rahule. Sellisel tasandil hoolimine on suurepärane märk sellest, et maakler teeb alati kõik selleks, et oleksite rahul tema tööga ja valmis tegema ka tulevikus koostööd.

Kokkuvõtteks soovin öelda, et võtke natuke aega, leidmaks see õige, kellega koostööd teha. Leidke maakler, kellele te julgete küsimuste korral helistada ja kes annab teile alati nõu. Leidke inimene, kes ka vastutab oma töö eest ja ei karda teile aru anda oma tegevustest. Kinnisvaramaastikul on pakkujaid palju, miks mitte kuulata ka mitme inimese arvamust ja siis teha otsus.

 

Kinnisvarapakkumistest ja –tehingutest Kuusalu vallas: täiendatud võrdleva statistikaga versioon

Ülevaade on koostatud kinnisvaraportaali www.kv.ee kuulutuste alusel, et mida Kuusalu vallas pakutakse ja milliseid kinnisvaratehinguid millises mahus Maa-ameti andmetel reaalselt tehtud on.

Korterite müük: kokku Kuusalu valla peale 30 müügikuulutust (2016 juunis 34 ja 2015 detsembris 45), ehk pakkumiste arv on vähenenud. Suurpeal 18 pakkumist (pool aastat tagasi 13), Kuusalus 2 (6 kuud tagasi 7), Kolgas 5 (kõik Tasakaalukodu arenduses) ja Kiius 2 (pool aastat tagasi 5). Seega kõige rohkem on kasvanud pakkumiste arv Suurpeal ja kahanenud Kuusalus. Hinnad alates 8230 eurot ühetoalise eest Suurpeal kuni 105 tuhat neljatoalise Tasakaalukodu ridamajakorteri eest. Ruutmeetri hinnad alates 260 eurot (paar korterit Suurpeal) kuni 1077 eurot, mida küsitakse kahetoalise korteri puhul Kiius.

Maakleri kommentaar: Kuusalus tehtud 14 müügitehingut, Ahrensi tee korterite keskmine m2 hind on olnud 604 eur ja Laane teel 777 eur/m2. Ka Kiiu alevikus on toimunud aktiivne müügitegevus, kokku müüdud 11 korterit, Linnuse tn korterite keskmine m2 hind on olnud 499 eur, Mõisa teel 401 eur ja Torni tn korteritel 539 eur.

Majade müügipakkumised: 67 unikaalset (2016 juunis 64 ja 2015 detsembris 61) pakkumist, see on tõusuteel. Kalleim pakkumine on jätkuvalt 715 tuhandega endine sõjaväeosa-hoonestus Pärispeal. Elamutest küsitakse täna kõrgeimat hinda kahe maja eest Mäepea külas: 600 ja 550 tuhat eurot. Odavaim müügipakkumine on kohtutäituri poolt müüdav 2/6 taluga kinnistust Hara külas alghinnaga 10 pool tuhat eurot. Hinnalt järgmine on Viinistul asuv 2155 m2 kinnistu paari amortiseerunud hoonega – selle eest küsitakse 25 tuhat. Majaosadest on pakkumisel kolm ridamajakorterit Tasakaalukodus, pool talu Haavakannu külas ja ½ kaasomandist Tapurlas. Võrreldes 6 kuu taguse ajaga on eeltoodutele lisandunud ridamajakorter Vihasool. Hinnad 37 kuni 105 tuhat.

Maatükkide müügipakkumised: kv.ee andmetel on Kuusalu vallas hetkel müügis kuni 187 unikaalset (üsna mitmed on esindatud rohkem kui ühe kuulutusega, võimalik, et kõiki ei märganud) maatükki. Pakkumiste, eriti elamumaa sihtotstarbega maatükkide müügipakkumiste arv on suurenenud. Kalleimad pakkumised on endiselt Kotka Forelli kinnistu (1 miljon) ja Instituudi kinnistu Pärispeal (715 tuhat). Elamumaa krundi saab soetada alates 3300 eurost (Loksa linna külje all). Lähtuvalt sihtotstarbest ja asukohast on hinnad raskesti võrreldavad.

Äripindade müügi kategoorias on 13 unikaalset pakkumist, pool aastat ja aasta tagasi oli 12. Jätkuvalt pakutakse müügiks Pärispea ja Kotka kalakasvandusi hindadega, samuti näiteks Salmistu toitlustus- ja majutusasutust ning Leesi poodi. Garaazide müügipakkumised endiselt puuduvad. Üüripakkumised kv.ee vahendusel on täiesti ära kadunud, samas pool aastat tagasi oli näiteks 3 majade üüripakkumist ja 2 äripindade üüripakkumist.

Tehingute statistikast (Maa-ameti veebilehelt): ajavahemikul 13.06-04.12.2016 ehk viimase kuue kuuga tehti Kuusalu vallas kokku 231 (varasemal kuuel kuul kokku 201, enne seda 182) tehingut kinnisvaraga, sh 185 (periood varem 160) ostu-müüki ja 38 (periood varem: 37) kinkimist. Omanikku vahetas 679 hektarit maad (esimesel poolaastal 539) koguväärtusega 7,3 miljonit eurot (esimesel perioodil 6,2 miljonit). Võrreldes eelmise perioodiga on tehingute arv, kogupind ja koguväärtus suurenenud. Tehingute arvu kasv johtub eeskätt ostu-müügitehingutest. Tehingute arvult aktiivsemad sel perioodil 13.06-04.12.2016 olid juuli ja august-november (vastavalt 51 ja 42 tehingut kuus), passiivsemad kuud olid september (37 tehingut) ja oktoober (38 tehingut).

Müüjatest 152 olid eraisikud (eelmisel perioodil 133) ja 72 eraõiguslikud juriidilised isikud (eelmisel perioodil 56), 4 välismaalased (esimesel poolaastal – 8). Ostjatest eraisikuid oli 121 (eelmisel perioodil 105) ja ettevõtteid 97 (eelmisel perioodil 79), lisaks soetas kinnisvara 4 välismaalast (eelmisel perioodil 5). 76-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (periood varem: 69), 109-l juhul maatulundusmaa (periood varem: 90), tootmismaa vahetas omanikku 3 ja ärimaa 2 tehinguga. Tehingud objekti liigi järgi: hoonestamata maa tehinguid 126 (sh näiteks tehinguid metsamaaga 28 ja haritava maaga 1), hoonestatud maa tehinguid 97; kinnisasja tehinguid kokku 206. Korteriomandi tehinguid toimus viimasel poolaastal 25.

 

Kuidas  leida oma kinnisvara müüjaks usaldusväärne  ja piirkonda tundev maakler?

Eeltöö. Kui otsustate kinnisvara müümisel maakleri kasuks, on mu esimene soovitus kontrollida teenusepakkuja tausta. Kontrollige maakleriga koostööd alustades kinnisvarabüroo tausta, lugege klientide tagasisidet konkreetse maakleri kohta, uurige kogemustest kinnisvara alal.

Mida teeb hea maakler esimesena? Hea maakler ei võta objekti uisapäisa müüki. Professionaalne maakler alustab müügiprotsessi alati konsultatsiooniga. Professionaalne maakler tunneb piirkonda hästi, annab teile ülevaate toimunud tehingutest (ei lähtu vaid piirkonna müügikuulutustest), nõustab teid, et kinnisvara müügihind oleks reaalne. Ka oskab professionaalne maakler pöörata tähelepanu puuduvatele dokumentidele, vajalikele ehitusregistri kannetele, annab nõu ja aitab leida lahendusi, et asjaajamine valutult läheks.

Alati sõlmige leping. Leping on ülimalt vajalik, see paneb täpselt paika teie ja maakleri vahelise suhted ja kohustused. Enamik punkte, mida maaklerleping sisaldab, on maakleri kohustused kinnisvara müüja ees. Kui ei ole kirjalikke kokkuleppeid, ei ole alust nõuda ka vastutust ning sellisel juhul ei anna keegi garantiid, et inimene, keda te olete usaldanud oma kinnisvara müüma, ka sellega aktiivselt tegeleb ning on teie kõrval ka pärast notariaalset tehingut ja vormistab objekti üleandmise.

Professionaalne esitlus. Eduka kinnisvaramüügi alus on korralik ja esinduslik müügikuulutus, nähtav reklaam ning professionaalsed fotod. Põhjalik maakler kasutab fotograafi abi ja koostab sihtgrupile suunatud müügikuulutuse kõigisse peamistesse kinnisvaraportaalidesse. Kontrollige, et kuulutuse sisus oleks välja toodud kõik oluline, ka emotsioon. Kui tehing on tehtud, ei unusta hea maakler helistada või kirjutada, et veenduda, kas jäite tehtud töö ja tehinguga rahule. Sellisel tasandil hoolimine on suurepärane märk sellest, et maakler teeb alati kõik selleks, et oleksite rahul tema tööga ja valmis tegema ka tulevikus koostööd.

Kokkuvõtteks soovin öelda, et võtke natuke aega, leidmaks see õige, kellega koostööd teha. Leidke maakler, kellele te julgete küsimuste korral helistada ja kes annab teile alati nõu. Leidke inimene, kes ka vastutab oma töö eest ja ei karda teile aru anda oma tegevustest. Kinnisvaramaastikul on pakkujaid palju, miks mitte kuulata ka mitme inimese arvamust ja siis teha otsus.

Kinnisvarapakkumistest ja -tehingutest Raasiku vallas

Pakkumiste ülevaade on koostatud tuginedes kinnisvaraportaali www.kv.ee  müügipakkumistele. Võrdluseks on kasutatud 2015. oktoobri lõpu ja 2016 mai keskpaiga seisuga analoogsetes ülevaadetes kirjeldatut. Samuti saab pildi viimasel kuuel kuul toimunud kinnisvaratehingutest Raasiku vallas (allikas: Maa-amet). Kokkuvõtlikku statistikat on täiendavalt kommenteeritud professionaalse maakleri poolt, lisaks toodud soovitused õiglase hinna määramiseks oma kinnisvarale.

Maju on unikaalsete kuulutustena müügis 27 (2015 oktoobris 31, 2016 mais 39). Müügil olevatest majadest asuvad 6 Raasikul (2015 oktoobris 12, 2016 mais 11), Arukülas samuti 6 (2015 oktoobris 7, 2016 mais 11). Rohkem kui 90 000 eurot küsitakse 20 maja eest sealhulgas Kiviloo mõis (2015 oktoobris 21 ja 2016 mais 11), Seega müügipakkumiste arv on langenud, ent hinnad on tõusnud. Kalleima kv.ee kaudu müügis oleva ja Raasiku vallas asuva hoone eest, milleks on jätkuvalt Kiviloo mõis, küsitakse kahe kuulutusega 1,19–1,2 miljonit eurot. Kalleima müügis oleva elumaja eest küsitakse 289 000 eurot ja asub see Arukülas Talve teel (maja on müügis vähemalt 1,5 aastat, viimasel poole aasta sees on müügihinda 10 000 euro võrra vähendatud). Kõige odavama kv.ee vahendusel müügis oleva maja hind on 23 000, asub Rätlas. Pool aastat tagasi oli odavaim pakkumine Raasikul Roosi teel (29 900). Perilas on kaks pakkumist vahemikus 26 500 kuni 30 000 eurot.

Korterite müügipakkumisi on kokku 19 (2015 oktoobris 10 ja 2016 mais 25), tubli kasv vahepeal johtub suuresti uue Sügise põik kortermaja lisandumisest turule. Asustusüksuste lõikes on enim kortereid müügis Arukülas: 13 (2015 oktoobris 6, 2016 mais – 18). Raasiku alevikus on 2 müügipakkumist (2015 oktoobris 2 ja 2016 mais 3). Üksikuid pakkumisi on ka Härmas ja Perilas (nii ka aasta tagasi). Korterite ruutmeetrihinnad ulatuvad 1200 euroni Sügise põik uhiuute korterite eest. Aasta tagasi oli kalleim müügisoov 1088-eurose ruutmeetrihinnaga 3-toaline Arukülas Põllu tänaval); aprillis 2015 küsiti 1094 eurot ruutmeetri kohta samuti ühe Aruküla 3-toalise eest. Mitmete Aruküla vanemate korterite ruutmeetrihinnad ulatuvad 1000 euroni. Väikseim ruutmeetri hind pakkumistes on ühel Perila kahetoalisel (314 eurot m2).

Majaosade müügipakkumiste rubriigis on 3 unikaalset pakkumist (2015 oktoobris 3, 2016 mais 6). Äripindade müügipakkumiste arv on 2: Kalesi masinakeskus ja tootmishoone Järsil (Est-Johanna). Tänavu kevadel oli pakkumisi 4. 2014. oktoobris oli äripindasid müügis üks: Kiviloo mõis. 2013. aasta sügisel äripindade müügipakkumised Raasiku vallas puudusid, 2012. a sügisel oli neid 4. Garaaze endiselt müügiks ei pakuta, vähemasti kv.ee vahendusel. Maatükkide müügipakkumisi on 85 (2015 oktoobris 80 ja 2016 mais 69), neist elamumaa sihtotstarbega krunte 61 (2015 oktoobris 26 ja 2016 mais 44). Kaks tootmismaa pakkumist on ja üks ärimaa (Nõmme tee 1 Arukülas). Elamumaa ruutmeetri hinnad on vahemikus 0,49-38 eurot (2015 oktoobris 0,31 – 15,8 ja 2016 mais 1-37 eurot).

Üüripakkumised Raasiku vallas kv.ee keskkonna kaudu puuduvad. Paar varasemat aastat pakuti ühte ja ainumast äripinda (lao- ja tootmisruumid Raasikul Jägala mnt).  Üürile ei pakuta ühtegi maja, maatükki, majaosa ega garaazi ehk üüriturg on vallas jätkuvalt olematu, vähemasti selle konkreetse kinnisvaraportaali vahendusel.

Tehingute statistikast (Maa-amet, Tehingute andmebaas): alates 7. mai kuni 7. detsember 2016 tehti Raasiku vallas kokku 128 tehingut kinnisvaraga (2015 okt – 2016 mai 127 tehingut; aprill kuni oktoober 2015 – 109 tehingut, enne seda pool aastat – 94 tehingut), sh 107 ostu-müüki (eelmine periood 105, üle-eelmine: 85), 18 kinkimist (eelmine periood samuti 18, üle-eelmine: 22) ja 3 vahetust (eelmisel 2 ja üle-eelmisel 4).

Müüjatest 77 olid eraisikud (eelmine periood 84 ja üle-eelmine 65) ja 45  eraõiguslikud juriidilised isikud (eelmine ja üle-eelmine periood mõlemad 33). Riik tegi 3 müügitehingut, välismaalased samuti 3. Ostjatest eraisikuid oli 128 (eelmisel perioodil 91 ja üle-eelmisel 73), ettevõtteid 18 (eelmisel perioodil 31 ja üle-eelmisel 30). Välismaalased tegid neli, munitsipaal  ühe ostutehingu, samuti oli kolme tehingu puhul mitu kaasostjat.

87st tehingust (eelmine periood 104; üle-eelmine 79) 58-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (eelmisel perioodil 54), 21-l juhul maatulundusmaa (eelmisel perioodil 47). Kokku vahetas ajavahemikul mai-november 2016 omanikku 225 hektarit maad koguväärtuses 5,8 miljonit eurot. Eelmisel pooleaastasel perioodil vahetas omanikku kokku 510 hektarit kokku 4,34 miljoni euro väärtuses. Üle-eelmisel perioodil vahetas omanikku 277 hektarit kokku 3,6 miljoni euro väärtuses.

Perioodil toimus 87 kinnisasja tehingut (tehingud maaga, mis võib, aga ei pruugi olla hoonestatud; eelmine periood: 104) ja 41 korteriomandi tehingut (eelmine periood: 23). Kõige rohkem tehinguid, 27, tehti juulis. 25 tehingut augustis ning 23 tehingut septembris. Kõige vähem tehinguid – 15 – leidis aset juunikuus.

Järgnevalt tehtud tehingute põhjal arvestatud ruutmeetrite hinnad. Aasta 2016 tehingud:

Aruküla alevikus Staadioni tänaval on müüdud kolmetoaliste korterite keskmine m2 hind 944 eur. Tehinguid tehtud kokku 9. Ühetoaliste korterite, samuti Staadioni tänaval, keskmine m2 hind on 988 eur.

Tallinna mnt kortermajades  toimunud tehingute keskmine m2 hind on olnud 953 eur ja tehinguid kokku 2.

Raasikul Meierei tn ja Tehase teel on kokku tehtud 6 tehingut, ning nende korterite keskmine m2 hind on 600 eur.

Kuidas leida oma kinnisvarale õige hind?

Teoreetiliselt määrab hinna nõudlus ja pakkumine. Alati on hea teada, kas  piirkonnas, kus soovite  oma kinnisvara müüa, on hetkel nõudlust. Pakkumisi saate jälgida ka portaalidest, kuidas aga teada, kas selle hinnaga ka huvilisi on?  Ära pelga võtta ühendust piirkonna maakleriga ja uurida, mis turul toimub. Aitame alati hea meelega ning konsultatsioonide eest tasu ei võta.

Oma kodu müügiga seoses mahutatakse kinnisvara müügihinna sisse ka ports emotsiooni, mina  soovitan selle müügihinnast välja jätta. Siin tasub tähele panna, et liiga kõrge esmane hind võib jätta korteri-maja liiga pikaks ajaks turule. See aga võib võimalikes ostjates tekitada küsimusi ja hirme, mis on selle korteri  või maja juures see probleem, et seda keegi ära osta ei taha.

Sageli on ka ostja jaoks läbinähtav, et müüja küsib kauba eest liiga kõrget hinda. Tagasihoidlikum inimene, kes hinna üle kauplemisest väga vaimustuses ei ole, võib kõrge hinna puhul ostuotsusest hõlpsalt loobuda. Ta ei pruugi teada, et müüja on peale esimest küsimist kohe valmis hinna oluliselt allapoole laskma ja jõudma „mõistlikule hinnatasemele“. Üha sagedamini on ka omanikud tellinud oma kinnisvarale eksperthinnangu enne müügiprotsessi algust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui hind ei vasta turuolukorrale, võib müügiperiood kujuneda väga pikaks ning head tulemust tasu loota.

 

Perega ja autoga Lätis

Väisasime eelmisel nädalal lõunanaabreid lätlasi. Panen nähtu ja kogetu kokkuvõtlikult kirja, ehk on kellelgi sellest praktilist tolku. Mul endal olnuks küll hea meel, kui seda reisi planeerides oleksin leidnud analoogse reisikirja 🙂

Kokku reisisime neli päeva, esimesel päeval Tallinn-Pärnu-Riia-Jurmala (350 km), teisel Jurmala-Kolka neem-Ventspils (180 km), kolmandal päeval Ventspils-Kuldiga-Jurmala (170 km) ja neljandal Jurmala-Riia-Sigulda-Cesis-Valga kaudu koju (465 km). Arusaadavalt on esimene ja viimane päev läbisõidult pikemad, aga vahepealsetel sõitsime nii vähe kui võimalik, sest ega see pidev kimamine ei istu lastele (5a ja 7a) ega endalegi. Aga nii oli päris paras, peatused kah ikka vahepeal jne. Auto, mis võtab keskmiselt 8 liitrit sajale, tarvitas sellel reisul 110 liitrit kütust. Lätis on bensuhinnad praktilised samad mis Eestis.

Majutusi meil broneeritud ei olnud, küll oli mõne lehekülje jagu internetist kogutud ja süstematiseeritud ideid, mida teha ja näha tahaks. Neist ideedest omakorda formeerus kogu reisi marsruudi kondikava. Majutuse osas lootsime Jurmala ja Ventspilsi kämpingutele, mis sellest aga tegelikult sai, sellest allpool 🙂

Esimese päeva teel tegime endale mitmekesisemaks, lisaks peatusele Pärnus, vana-Riia maantee valimisega (Häädemeeste-Ikla, ca 30 km) ning mere ääres käigu ja jäätise söömisega Saulkrastis. Kel huvi ja tahtmist, võib külastada näiteks tee äärde jäävaid Münchauseni ja jalgratta muuseume (näiteks http://www.velomuseum.lv/en_about.php)

Liikluse mõttes oli see Via Baltica Ikla-Riia vaheline lõik päris kohutav: ei möödunud vist paari minutitki, kui kaherealisel teel kolm autot kõrvuti olid. No ei ole sellega harjunud, et pean kaherealisel teel vastassuunas tuleva ja möödasõitu sooritava auto eest paremale teepeenrale tõmbuma. Kusagil mujal seda enam ei kohanud, teed üldiselt korras ka.

Riiga jõudes võtsime suuna loomaaeda. Leidsime selle nobedasti küll üles, aga parkimine osutus parajaks kosmoseks: ühtegi parklat kui sellist ei olnud, pargiti ümberkaudsetel tänavatel. Mõningase tiirutamise peale sai parkimiskoht leitud ja võisime siirduda loomaaeda. RIGA ZOO, kuhu perepilet maksab 17 eurot, tutvustab ennast kodulehel http://rigazoo.lv/public/ selliselt, et territoorium on ca 20 hektarit, kus elutseb ca 3000 looma 405st liigist. Tallinna omaga võrreldes on Riia loomaaia territoorium muidugi väike, aga ehk seetõttu on Riia oma kuidagi kodusem, paraku ka väsinum. Samas on neil kaelkirjakud ja pirakate jõehobude paar ning ühtteist muudki, mida Tallinnas ei ole. Tasub vaatamist igal juhul.

Loomaaia järel võtsime suuna Daugava äärde, uurimaks võimalusi minna jõelaeva või kanalipaadiga sõidule. Koha leidsime üles, et kuna neil alustel puuduvad sõiduplaanid (väljuvat siis, kui piisav hulk inimesi pardal), siis ei täinud seal huupi ootama hakata.

Teel Jurmalasse kiire poeskäik ja olimegi lähenemas öömajale nimega Nemo kämping. Olgu siinkohal vahemärkusena öeldud, et „2 täiskasvanut ja 2 last“ mudelina reisides hotellis tavalisse standardtuppa meid üldjuhul ära ei mahutata, seepärast lootsimegi vähe avaramate kämpingute ning hotellide puhul peretubade ja sealt edasi upgrade’ide peale.

Läti reisul jäid kõik kolm ööd hinnasuurusjärku 65 eurot neljale, teise ja kolmanda öö puhul (ehk hotellides) sisaldus selles ka hommikusöök. See Nemo oli ikka väga retro koht, st nii territoorium kui kämpingumajakesed olid üsna lagunenud, räämas jne. Et päike paistis, siis ei teinud me sellest ka suurt numbrit, vaid siirdusime samasse mere äärde. Samal õhtul toimus ka jalgpalli EMi finaalmäng, mida lootsime hiljem kämpingu puhvetis ka nautida. Aga mõtteks see jäigi, sest esiteks ei olnud seal telekat ja üleüldse pandi see puhvet varem kinni. Aga küla peale siirdudes saime õhtueine kõrval ikkagi ka finaalmängust osa..

Teise päeva keskhommik tõi kaasa massiivse paduka. Ilmasaite vaadates saime kinnitust, et Kolka pool jääb sadu tunni pärast järele ja nii me kursi sinnapoole võtsimegi. Mööda Liivi lahe rannikut. Vihm jäigi lubatud ajal järele ja päike tuli välja. Liiklus oli olematu ja üldse kuidagi maru mõnus oli seal vaiksetest rannaküladest läbi kruiisida. Kaltene kandis tegime ka väikese suplus- ja kivististe korjamise peatuse.

Kolka neem võttis meid vastu päikeselõõsas. Parklas kasseeriti parkimise eest 2 eurot, mis loodetavasti läheb sealse rahvuspargi hüvanguks. Kolka neem on üks vahva paik, kus ühele poole jääb Ruhnu ja teisele Sõrve säär (Saaremaa lõunapoolseim osa). Lisaks veel põnev ristlainetus kahelt poolt neeme, kus seetõttu ka ujumine keelatud. Tasub igal juhul külastamist!

Kolkalt võtsime kursi Ventspilsi peale (ca 80 km). Tee põhiosas väga hea, vähese liiklusega, politseinikke ei näinud. Enne Ventspilsi teadsime Ovishi-nimelist majakat, kus sai ka ära käidud – soovitan. Ja jõudsimegi Ventspilsi, kus lapsed said hiiglaslikul mänguväljakul lustida, kuniks öömaja leidmisega sai tegeletud. Üldiselt olid paljud kohad välja müüdud, ent Dzintarsjura-nimeline asutus, mida meile ühest teisest kohast soovitati, oli igati bro võõrastemaja. Ventspils jättis väga hea mulje, nii sel õhtul linna peal jalutades kui ka järgmisel hommikul. Heakorrastatud, lausa lilleline; lastele kõikvõimalikke parke (mereäärne, seikluspark, veepargid jne); suurepärane rand (kuhu meie küll tugeva tuule tõttu ei jäänud, aga muidu igati noobel). Sinna tuleb tagasi minna ja vähemasti kaheks ööks! Võib olla eksin, aga Ventspils on ainus Läti linn, mis end regulaarselt Eestis reklaamib. Iga Eesti mereäärne linn võiks käia seal tutvumas, kuidas seda va turismiasja ajada. Ja kui esimese korraga ei aita, siis teist korda veel. Sest meie turismitegijatel oleks sealt ikka vääga palju õppida. Ventspilsi ranna veepark http://pludmalesakvaparks.lv/en, Ventspilsi Seikluste Park http://www.visitventspils.com/ee/mida-teha-ventspilsis/392/?category=25

Edasi Kuldiga: ca 75 km sõitu ja olimegi kohal. Kena väike linnake, kus paar-kolm tundi patseerida igati okei. Vaadata ära ajalooline kivisild ja vist Euroopa kõige laiem juga (mõlemad ka fotodel). Samas oli ka sinilipu rand, kus soovijad supelda said.

Väike eine ühes kohvikus ja võtsime suuna Jurmalale, kus otsustasime veel ühe öö veeta ja natuke ka ringi vaadata: esimene öömaja oli keskusest tubli 10 km eemal, nüüd tahtsime aga just seal keskuses ja rannas jalutada. Sadakond kilomeetrit ja olimegi päral. Sedapuhku majutusime Daina Jurmala Beach Hotel’is, kus juunior sviit neljale maksis 67,50 eurtsi. Kolasime keskuses ja hotelli juures rannas (Jurmala rand on üle 30 km pikk).

Neljas ehk viimane päev. Hommikul kosutav hommikueine hotellis ja kuna rannailma ei olnud, asusime Riia poole teele, et külastada Läti vabaõhumuuseumit. Mõned klõpsud said ka fotodena lisatud, ent ühe lausega kokku võttes on tegu meie Rocca al Mare omast mahukama ekspositsiooniga, mis põhineb neljal Läti regioonil.

Enne Siguldat külastasime ka Bonzai Parki Vangazi ja Sigulda vahel http://www.bonsai.lv/new/lv/kontakti Järge ootas Sigulda, teate küll, see keppide linn. Muljetavaldavalt sisuka turismiinfo-keskusega: loetud minutitega korjasin korraliku peotäie EESTIKEELSET infomaterjali Siguldas ja lähiümbruses toimuva kohta. Linnake ise paistis kena välja. Plaan sai paika, et kõigepealt läheme sõidame köistee-trammiga üle Gauja ürgoru, seejärel Tarzani seikluspark, kus proovime rodelisõitu ja siis muud vaatamisväärsused (lossid jms). Köistee on 1200 meetrit pikk ja edasi-tagasi sõit kestab kuni 20 minutit. Et rahvast oli palju (olime järtsus tubli tunni), siis sõiduplaanist kinni ei peetud, ehk nii kui vagun saabus, läks see uue rahvaga täitudes kohe teisele poole teele. Vaated ürgorule ja selle kallastel asuvatele Turaida ja Sigulda lossidele ning Krimulda mõisale olid muidugi muljet avaldavad. Raha küsiti ka muljetavaldavad 40 eurot kokku.

Sigulda Seikluspargis „Tarzans“ www.tarzans.lv proovisime rodelit, mis on selline monorelsil liikuv bobikelk, kus saab hädapärast ka kahekesi sõidetud (väiksem lapsega), seda 3,5 euroga, mis sisaldab ka tõstuki hinda koos stardipaika tagasipöördumisega. Atraktsioone oli seal erinevaid ja ka erinevatele vanustele. Käisime veel Sigulda lossi kaemas ja sättisime siis Cesise poole. Et vahemaad on lühemapoolsed, olime peatselt Võnnu all 🙂 Taas kena väike linnake, kus paar tundi jagub kindlasti vaatamist. Käisime väikese tasu eest kohaliku kiriku tornis, kus sai vahvaid vaateid linnale. Kell hakkas õhtul kaheksa saama ja oli tagumine aeg hakata Eesti poole liikuma. Mida me läbi Valmiera ja Valga ka tegime. Ning olimegi pool üks öösel kodus.

Kokkuvõtteks. See 4 päeva on ilmselt üsna miinimum-aeg ühe riigi ja rahvaga tutvumiseks. Kui aga plaani mitte liiga ambitsioonikat teha, siis näeb ja kogeb üsna paljut. Kohalikku jäätist jõuab palju süüa ja kohalikku õlut mekkida ka (õhtuti)- mõlemad on väga head. Meie reisiformaadi juures oli päevaseks kuluks ca 130 eurot neljasele perele, mis sisaldas nii majutust, toitlustust kui sissepääsupileteid. Kütus ja sisseostud-suveniirid lisaks.

Rävala keskpolügoonil sääsetõrjet tegemas

28.-29. mail oli meil suurepärane võimalus veeta ööpäev EKV Keskpolügoonil, sihtmärgialal 3, laskmist harjutades. Ma ei ole kindlasti ainus, kellele õppuste kontsentreeritud formaat „vara üles, hilja voodi – kui üldse“ meeldib: vähem asjatut molutamist.  Nii oligi, et laupäeval 6.30ks Jägalasse, seal vajalikud toimetamised, kella 8st isikkoosseisu start polügoonile. 10ks olime polügoonil auto kamotanud ja personaalsed sääsetõrjedki tehtud. Sääski on tänavu vist kõikjal hullupööra…

Sääselised on pikatundlalised kahetiivalised. Neile on iseloomulik enamasti sale ja õrn keha, pikad jalad ning pikad tundlad, mis on sageli silmatorkavalt harjasjad. Sääskede vastsetel on hästi arenenud pea haukamis-mälumissuistega. Valmikutel on suised pikenenud ning kohastunud vedela toidu imemiseks – neil on pistmis-imemissuised. Sääsed väldivad otsest päikesevalgust, rohkem tegutsevad nad varjulistes paikades ning õhtuhämaruses. Sääseliste valmikud toituvad enamasti taimemahladest. Kolmes sugukonnas on valmikud verdimevad (CulicidaeSimuliidae jaCeratopogonidae). Mõned sugukonnad on redutseerunud suistega (Chironomidae ja Cecidomyiidae).

Oli aeg liikuda puudevilust päikese kätte. Mis olnuks ju puhas rõõm, ent sinna „kätte“ pidi tegelikult mahtuma labidas. Sest programmis oli maastikul positsioonide paigutamine ja kaevamine, mis keskpäevaks ka kenasti realiseeritud sai. Päike siras, higi jooksis, aga valmis me nad tegime ja osa isegi haljastasid kaskedega, et ivakse hubasem oleks. Lõuatäis tarka juttu possadel ja käes oligi lõunaaeg. Nagu ikka, oli kõht värskes õhus tühi kui kellakapp, ja isu sellest lähtuvalt metsakutsu mõõtu, ometigi pakkus pakutud purgiseljanka omamoodi gurmee-üllatuse. Kokad pakkusid juurde musti oliive, mida võis oma supile lisada nagu hing ihkas. Ja i-le pani täpi sidrun väikeste tükkidena, millega samuti suppi tuunida sai. Lihtsalt võrratu!

Päev hiljem oli Delfi Publikus järgmine uudis: Sääskedest saab kotlette teha! See ei ole mingi müüt: meid söövaid vereimejaid-sääski endid saab ka süüa. Kerge guugeldamine annab tulemuseks sellise video, tõsi küll, Aafrikast, mitte Lapimaalt. Sääsekotlettide valmistamine käivat järgnevalt: Leiad koha, kus on palju sääski, näiteks suvine Lapimaa. Võtad korvi ja vehid sellega sääseparves ringi, kuni korvi põhja on kogunenud umbes sentimeetrine kiht surnud sääskedest. Siis mätsid laibamere käte vahel parajateks pihvideks ning küpsetad lõkkes tasasel kivil. Soovi korral lisad soola või pipart. Putukateadlaste andmetel on tänavune kevad Eestis sääskede poolest täitsa keskmine ja neid jaguvat meil parasjagu. Eriti just õhtusel ajal ja kuskil niiskemas kohas võib usin korilane kotlettideks piisava sääsesaagi korjata küll.

Meie eeltoodud võikustega ei tegelenud, meil algas kella 14st laskmine. Tegelikult siiski kuivtrenn: possadele ja ära, kahes jaos, meditsiini sekka. Kuivõrd kõht oli mõnusasti täis, siis tikkus päikese käes kügeledes ja kiirloengut kuulates unigi silma. Kauaks seda hilises pärastlõuna-päikeses muhelemist ei jagunud, sest alates 18.45st ootas meid ees laskmine teravmoonaga. Ikka esimene jagu enne, siis teine.. Tagasisidet anti muidugi ka.

Õhtusöögi järgselt oli veidi vaba aega ja kuna laekus info, et ööbima me ei jää, siis kohendatigi omi asju, võtsime ka autole kamovõrgu maha jms. Peale ühtteist liikusime taas alale, kus saime öise laskmise kah ära proovida (minul oli see vähemasti esimene kord). Ei olnud oma nägemise üle enne uhke, aga mida teha teadmisega, et läbi kirbu sihtides märklauda lihtsalt ei näe? Sai siis vähe huupi paugutatud.. Siinkirjutaja jaoks oli kõige paeluvam miinipilduja tule imitatsioon: lööklaine oli hästi tuntav, samuti oli asjakohane kaevikusse rabisev pinnasepudi..

Ja ühtäkki kõlas „tuli seis!“ ning pidime reaalsusesse naasma. Järgnes instruktori tagasiside, mis hästi, mis halvasti ja oligi aeg hakata alasid koristama ning kaevatud positsioone kinni ajama. Saime sellega ühele poole ca kolmeks ja peatselt asusimegi tagasiteele Jägalasse. Oh, neid tolmavaid, tolmavaid teid…

Jägalas relvad puhtaks, soovijad said veel kohvi ja võileiba ning oligi kojuminek. Ei olnudki kell 7 hommikul õppuselt koju jõudnud. Mäletan, et üritasin veel ajakirja lugeda, ent kui ikka esimene lehekülgki loetud ei saanud, mõistsin olukorra komplitseeritust ja keerasin magama. Et kahe tunni pärast tõusta perele pannkooke küpsetama – pühapäeva hommik ju.

reamees Aare Ets, Rävala malevkond

PS Fotod allpool on illustratiivsed, mitte sellel õppusel tehtud.

KL Pakril

KL õppusel

Sellest, mis lionsite-värk üldse on ja kuidas Raasiku klubil läks 2015/2016 aastavahetuseni, võib lugeda siit: https://aareets.wordpress.com/2016/01/01/raasiku-lionsklubi-tegemistest/

Järgnev on kokkuvõtlik meenutus 2016. aasta I poolaasta tegevustest.

Raasiku klubi jaoks oli 2015. aasta lõpp kiire ja tegus aeg: korraldasime jõulukuuskede lõikamise ja nende heategevusliku müügi ning tulust tegime Raasiku valla suurperedele kopsakad jõulupakid. Uueks aastaks plaane tehes leppisime kokku, et nn auditoorseid koosolekuid peame võimalikult vähe. Nii külastasimegi Raasiku Õlletehast, Mistra-Autex ASi ja viimati tuntud riigitegelase Kaarel Eenpalu tütretütre Anne Eenpalu kodu Arukülas.

Raasiku Õlletehast väisasime jaanuarilõpu krõbedate külmadega. Paar aastat tegutsenud tootmine on pisitasa arenemas ja laienemas: lisaks mitut marki elavale õllele tehakse ka suurepärast kalja ja tellimusel ja näiteks siidrit. Ettetellimisel on võimalik tehast täiesti külastada, lisainfo kodulehelt. Meie jaoks oli märgilise tähendusega see, et tegu on ühega vähestest toiduainetesektori tootjatest terve Ida-Harju peale. Ja muidugi Raasiku nimi 🙂 Seda, et meile seal meeldis, näitab juuresolev foto.

Õlletehases

Külastasime klubiga ka Raasiku alevikus tegutsevat Mistra Autexit. Mistra on uuendusmeelne ja kiiresti arenev Eesti firma, kes tegutseb Raasikul juba juba 31 aastat. Hoogne eksportija, kelle tooteid kasutatakse kogu maailmas autotööstuses ja tööstusmasinates, kontorites ja kodudes. 300 töötajat ja aastakäive 25 miljonit eurot. Ettevõtte omanikke ja tegevjuht Priit Tamm tegi meile tutvustava esitluse ning näitas ka ettevõtte juubeliks valminud reklaamfilmi. Ettevõtte töötaja ja meie klubi liige Aivar Tiitso haaras seejärel ohjad enda kätte: käisime läbi kõik tsehhid, uurisime ja uudistasime. Fotol on meie ekskursantide grupp pisut väsinud moega, ent seda inspireeritum!

Mistras

Maikuu klubiõhtu raames kogunesime Anne Eenpalu juures. Kaarel Eenpalu ja tema järglased on Aruküla kogukonnale ikka olulised olnud, on ju Aruküla mõisahoone just Eenpalu poolt vallale kooliks antud. Vestlesime proua Annega hoogsalt juttu, enamasti kuulasime muidugi meie teda – tegi meile põhjaliku ekskursiooni oma kodu-muuseumis, pärast grilleinet aias õitsvate viljapuude vahel. 28. mail oli Kaarel Eenpalu 128. sünniaastapäev.

Anne juures

Kõige suurem ja ettevalmistust nõudnud ettevõtmine oli esimesel poolaastal  4. juunil Aruküla lauluväljakul toimunud turvalisuse perepäev. Oma tegevust tutvustasid kõik asjaomased riiklikud struktuurid ja mittetulundusühingud nii meilt kui mujalt.

Turvalisusepäeva kuulutus

Arvestades, et publiku pärast oli ülitihe konkurents – erinevaid ettevõtmisi toimus lähinaabruses mitmeid teisigi – andis see korraldajatele veendumuse, et oleme õige ja vajaliku asja eest väljas. Nii et turvalisusepäev tuleb ka järgmisel aastal, siis juba Raasikul. Sõnumitooja avaldas turvalisusepäevast toreda artikli, mis veebis lugemiseks alates 15.06.

Turvalisusepäev Raasiku TuletõrjeLionsid Arukülas

Kinnisvarapakkumistest ja –tehingutest Kuusalu vallas

Uudistasin pärast pooleaastast vahet suurimas kinnisvaraportaalis www.kv.ee, et mida Kuusalu vallas pakutakse ja milliseid kinnisvaratehinguid ning millises mahus Maa-ameti andmetel tehtud on. Et lisaks 2015. aasta detsembrikuule sai ka 2015 juuni esimeses pooles samasugune ülevaade koostatud, siis siinses kokkuvõttes on tänast seisu võrreldud kuue kuu ja aasta taguste seisudega.

Korterite müük: kokku valla peale 34 müügikuulutust (2015 detsembris 45 ja 2015 juunis 28). Suurpeal 13 pakkumist, Kuusalus 7, Kolgas 7 (sh 6 Tasakaalukodu arenduses) ja Kiius 5. Hinnad alates 270 eurot kahetoalise kaasomandi eest Rummu mõisas ja 6000 eurot ühetoalise eest Suurpeal kuni 105 000 neljatoalise Tasakaalukodu ridamajakorteri eest. Kusjuures nii odavaim kui kalleim pakkumine on vahepeal märkimisväärselt alla hinnatud. Ruutmeetri hinnad kuni 1217 eurot, mida küsitakse kahetoalise korteri puhul Kiius.

Majade müügipakkumised: 64 unikaalset (2015 detsembris 61 ja 2015 juunis 72), kalleim endiselt 715 tuhandega endine sõjaväeosa-hoonestus Pärispeal (pool aastat tagasi oli hind 40 tuhat väiksem). Aasta tagasi 2015 juunis oli elamute hinnalagi 425 000 eurot kaks aastat vana maja eest Valkla rannas; detsembris 2015  küsiti 460 000 eramu eest Mäepea külas. Täna küsitakse kalleimat hinda 600 000 eurot 7-toalise maja eest Mäepea külas. Väikese suvemaja tuhandese krundiga saab kätte 8000 euroga (Vahastu külas). Majaosadest on pakkumisel kolm ridamajakorterit Tasakaalukodus, pool talu Haavakannu külas ja ½ kaasomandist Tapurlas. Hinnad 37 kuni 105 tuhat.

Maatükkide müügipakkumised: kv.ee andmetel on Kuusalu vallas hetkel müügis kuni 208 167 unikaalset (üsna mitmed on esindatud rohkem kui ühe kuulutusega, võimalik, et kõiki ei märganud) maatükki. Detsembris 2015 oli pakkumisi 167 ja juunis 2015 – 203. Elamumaa sihtotstarbega maatükkide müügipakkumiste arv on suurenenud.

Kalleimad pakkumised on endiselt Instituudi kinnistu Pärispeal (715 tuhat) ja Kotka Forelli kinnistu (1 miljon). Elamumaa krundi saab soetada alates 3300 eurost (Loksa linna külje all). Lähtuvalt sihtotstarbest ja asukohast on hinnad raskesti võrreldavad.

Äripindade müügi kategoorias on 12 pakkumist, 2015 detsembris oli neid samuti 12 ja juunis 11. Jätkuvalt pakutakse müügiks Pärispea ja Kotka kalakasvandusi hindadega vastavalt 1,6 ja 1,0 miljonit. Garaazide müügipakkumised endiselt puuduvad.

Üüripakkumised. Kortereid kv.ee vahendusel hetkel üürile ei pakuta. Majade üüripakkumisi on 3: suvemaja Kolgakülas ja kaks eramut (Andineeme ja Tammispea). 2015 detsembris oli samuti 3 pakkumist: Suurpeal, Leesil ja Valklas, hindadeks 750 ja 1000 eurot kuus. Üks majaosa on samuti pakkumisel (Tapurlas). Äripindade üüripakkumisi on 2: üks Valklas ja teine Kiius. Maad/krunte ja garaaze üürile ei pakuta. Detsembris oli pilt sama, juunis 2015 oli üks üüripakkumine majale, paar üüripakkumist äripindadele ja mitu korteritele.

Tehingute statistikast (Maa-ameti veebilehelt): ajavahemikul 14.12.2015-12.06.2016 ehk viimase kuue kuuga tehti Kuusalu vallas kokku 201 (varasemal kuuel kuul kokku 182) tehingut kinnisvaraga, sh 160 (periood varem 138) ostu-müüki ja 37 (periood varem: 39) kinkimist. Omanikku vahetas 539 hektarit maad (esimesel poolaastal 559) koguväärtusega 6,2 miljonit eurot (esimesel perioodil 4,5 miljonit). Võrreldes eelmise perioodiga on tehingute arv ja tehingute koguväärtus suurenenud, samas omanikku vahetanud maa kogupindala vähenes.

Müüjatest 133 olid eraisikud (eelmisel perioodil 117) ja 56 eraõiguslikud juriidilised isikud (eelmisel perioodil 52), 8 välismaalased (esimesel poolaastal – 9). Ostjatest eraisikuid oli 105 (eelmisel perioodil 112) ja ettevõtteid 79 (eelmisel perioodil 60), lisaks soetas kinnisvara 5 välismaalast (eelmisel perioodil samuti 5).

69-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (periood varem: 57), 90-l juhul maatulundusmaa (periood varem: 82), tootmismaa vahetas omanikku 4 ja ärimaa 2 tehinguga.

Tehingute arvult aktiivsemad sel perioodil 14.12.2015 – 12.06.2016 olid märts ja mai (vastavalt 52 ja 45 tehingut kuus), passiivsemad kuud olid veebruar (14 tehingut) ja juuni (12 tehingut põhimõtteliselt 10 päevaga).

Kinnisvarapakkumistest ja -tehingutest Raasiku vallas

Koostasin ülevaate kinnisvaraportaali http://www.kv.ee müügipakkumistest. Võrdluseks kasutasin 2015. aprilli ja oktoobri lõpu seisuga analoogsetes ülevaadetes kirjeldatut. Samuti saab pildi viimasel kuuel kuul toimunud kinnisvaratehingutest Raasiku vallas (allikas: Maa-amet).

Maju on unikaalsete kuulutustena müügis 39 (2015 oktoobris 31, aprillis 32). Müügil olevatest majadest asuvad 11 Raasikul (2015 oktoobris 12, aprillis samuti 12), Arukülas samuti 11 (oktoobris 7; üks maja müügipakkumine on majaosade rubriigis). Majade müügipakkumisi on kõikides asustusüksustes v.a Härma, Kalesi ja Mallavere. Rohkem kui 90 000 eurot küsitakse 11 maja eest (2015 oktoobris 21 ja aprillis samuti 21), mis tähendab, et majade müügipakkumiste hinnad on arvestatavalt tõusnud.

Kalleima kv.ee kaudu müügis oleva hoone eest, milleks on jätkuvalt Kiviloo mõis, küsitakse kahe kuulutusega 1,19 – 1,2 miljonit eurot. Kalleima müügis oleva elumaja eest küsitakse 299 000 eurot ja asub see Arukülas Talve teel (ka pool aastat ja aasta tagasi oli sama hind ja sama objekt). Kõige odavama kv.ee vahendusel müügis oleva maja hind on 29 900 ja asub see Raasikul Roosi teel. Pool aastat tagasi oli odavaim pakkumine maja Perilas.

Korterite müügipakkumisi on kokku 25 (2015 oktoobris 10 ja aprillis 12), tubli kasv johtub suuresti uue Sügise põik kortermaja lisandumisest turule. Asustusüksuste lõikes on enim kortereid müügis Arukülas: 18 (2015 oktoobris 6, aprillis 7), seega pakkumiste arv on poole aastaga koguni kolmekordistunud! Raasiku alevikus on 3 müügipakkumist (2015 oktoobris 2 ja aprillis samuti 2). Lisaks 1 pakkumine nii Härmas kui Perilas (nii ka pool aastat tagasi). Korterite ruutmeetrihinnad ulatuvad 1222 euroni Sügise põik uhiuute korterite eest. Pool aastat tagasi oli kalleim müügisoov 1088-eurose ruutmeetrihinnaga 3-toaline Arukülas Põllu tänaval). Aprillis 2015 küsiti 1094 eurot ruutmeetri kohta samuti ühe Aruküla 3-toalise eest.

Majaosade müügipakkumiste rubriigis on 3 unikaalset pakkumist (pool aastat tagasi – 6). Äripindade müügipakkumiste arv on pisut suurenenud: Kalesi külas kaks pakkumist ja vana veskihoone Arukülas, lisandunud on tootmishoone Järsil (Est-Johanna). 2014. oktoobris oli äripindasid müügis üks: Kiviloo mõis. 2013. aasta sügisel äripindade müügipakkumised Raasiku vallas puudusid, 2012. a sügisel oli neid 4. Garaaze endiselt müügiks ei pakuta, vähemasti kv.ee vahendusel.

Maatükkide müügipakkumisi on 69 (2015 oktoobris 80 ja aprillis 76), neist elamumaa sihtotstarbega krunte 44 (2015 oktoobris 26 ja aprillis 45). Üks tootmismaa pakkumine on, ärimaad müüa ei pakuta. Elamumaa ruutmeetri hinnad on vahemikus 1-37 eurot (2015 oktoobris 0,31 – 15,8 ja aprillis 0,31 – 32 eurot).

Üüripakkumised Raasiku vallas kv.ee keskkonna kaudu puuduvad. Paar varasemat aastat pakuti ühte ja ainumast äripinda (lao- ja tootmisruumid Raasikul Jägala mnt).  Üürile ei pakuta ühtegi maja, maatükki, majaosa ega garaazi ehk üüriturg on vallas jätkuvalt olematu, vähemasti selle konkreetse kinnisvaraportaali vahendusel.

 

Tehingute statistikast (Maa-amet, Tehingute andmebaas): alates 24. oktoober 2015 kuni 6. mai 2016 tehti Raasiku vallas kokku 127 tehingut kinnisvaraga (aprill kuni oktoober 2015 – 109 tehingut, enne seda pool aastat – 94 tehingut), sh 105 ostu-müüki (eelmine periood 85, üle-eelmine: 75), 18 kinkimist (eelmine periood 22, üle-eelmine: 9) ja 3 vahetust (eelmisel 2 ja üle-eelmisel 4).

Perioodil toimus 104 kinnisasja tehingut (tehingud maaga, mis võib, aga ei pruugi olla hoonestatud; eelmine periood: 79) ja 23 korteriomandi tehingut (eelmine periood: 30). Metsamaa tehinguid 10, haritava maaga tehti 9 tehingut. Kõige rohkem tehinguid, 29, tehti novembris. 22 tehingut märtsis ning 21 tehingut aprillis ja detsembris. Kõige vähem tehinguid – 3 – leidis aset oktoobris. Eelmisel perioodil, aprill kuni oktoober 2015, tehti enim tehinguid, vastavalt 23 ja 24,  augustis ja juunis, kõige vähem – 9 – aprillis ja juulis.

Müüjatest 84 olid eraisikud (eelmine periood 65) ja 33 eraõiguslikud juriidilised isikud (eelmine periood: samuti 33). Riik tegi 4 müügitehingut, munitsipaal 3 ja välismaalased samuti 3. Ostjatest eraisikuid oli 91 (eelmisel perioodil 73 ja üle-eelmisel 55), ettevõtteid 31 (eelmisel perioodil 30 ja üle-eelmisel 31). Munitsipaal tegi kaks ostutehingut, samuti oli kahe tehingu puhul mitu kaasostjat. Lisaks soetas kinnisvara 1 välismaalane (eelmisel perioodil 3 ja üle-eelmisel 4).

104st tehingust (eelmine periood aprill kuni oktoober 2015: 79) 54-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (eelmisel perioodil 39), 47-l juhul maatulundusmaa (eelmisel perioodil 30). Pindalalt vahetas omanikku kokku 510 hektarit kokku 4,34 miljoni euro väärtuses. Eelmisel perioodil vahetas omanikku 277 hektarit kokku 3,6 miljoni euro väärtuses; üle-eelmisel perioodil 435 hektarit kokku 3,06 miljoni euro eest.

Raasiku lionsklubi tegemistest

Kirjutasin väikese kokkuvõtte, millega Raasiku lionsklubi lõppeval aastal tegeles, ja kergitan pisut saladusekatet edasistelt plaanidelt. Et lugeja, kes ehk lionismist kuigi paljut ei tea, kah ülevaate saaks, siis alustan natuke kaugemalt ja üldisemalt. Alljärgnev tutvustus pärineb Rahvusvahelise Lions Klubide Organisatsiooni Eesti piirkonna kodulehelt http://www.lions.ee

Lioneid üle maailma ühendab moto – We Serve (meie abistame). Organisatsiooni tunnuslause “Liberty, Intelligence, Our Nation’s Safety” (Vabadus, intelligentsus, meie rahva turvalisus) esitähed annavad kokku täna kõikjal maailmas tuntud lühendi LIONS.

Oli aasta 1917, kui Melvin Jones rääkis kohaliku äriklubi liikmetele, et nad peaksid vaatama äritegevusest kaugemale ja üritama elu paremaks muuta nii oma kogukonnas, kui kogu maailmas. Jones’i grupp, Chicago äriringkond, oli temaga nõus. Võeti ühendust sarnaste gruppidega Ühendriikides ja 7. juunil 1917 leidiski Chicagos aset uue organisatsiooni asutamiskoosolek. Uus vastloodud organisatsioon võttis nimeks ühe koosolekule kutsutud grupi nime “Association of Lions Clubs”. Sama aasta oktoobrikuus viidi Dallases läbi rahvuslik kongress. Kiideti heaks ja võeti vastu konstitutsioon, seadused, eesmärgid ja eetikakoodeks. Kolme aasta jooksul muutus “Association of Lions Clubs” rahvusvaheliseks organisatsiooniks. Sest ajast oleme saanud kõrget tunnustust nii ühtekuuluvuse, kui läbipaistvuse osas.

Oli aasta 1988. Meie riik oli veel võõra võimu ikke all, kui soome velid paotasid meile ukse lionsmaailma. Algasid läbirääkimised Peamajaga ja maikuus 1989 asutati Eestis kaks esimest klubi LC Tallinn City ning LC Tallinn Eesti I. Rahvusvahelisel Lions-klubide aastakongressil Miamis lehvis juba ka sinimustvalge lipp. Eesti lionspiirkond 120 oli loodud. Tänaseks on Eestis üle 60 lionsklubi ja 6 Leo-klubi nelja regiooni kümnes tsoonis, ühendades ühise mõtteviisi alla enam kui 1300 lionit ja leod.

Idee Raasikule lionsklubi luua tekkis LC Tallinn Meri korraldatud vastlaüritusel Pikavere koolis. Järgnevalt tutvustati lionismi Raasiku valla ettevõtjate ümarlaual ning 21. novembril 2013 VildiVillas toimunud järgmisel kokkusaamisel otsustatigi asutada Raasiku lionsklubi. Klubi pidulikku Charterõhtut 10.aprillil austas oma osalusega rahvusvaheline president Barry J. Palmer, kes charterliikmetele rinnamärgi kinnitas.
2014. aasta suvel alustasime heategevusprojektina Raasiku raudteejaama juures asuva  ajaloolise hoone välisfassaadi renoveerimist.

See maja vuntsimine oli meile paras pähkel…

8. juulil 2015 ilmus Sõnumitoojas artikkel pealkirjaga “Aare Ets on Raasiku Lions Klubi president”: Raasiku vallavolikogu liige ja Kuusalu abivallavanem Aare Ets hakkab 1. juulist juhtima Raasiku valla heategevuslikku Lions klubi. Aare Ets: „Lions-klubides valitakse aastaks klubi president ja asepresidendid, laekur ja sekretär. Kohad roteeruvad. Senise presidendi Urmas Raude kohale asun mina. Kõige olulisem on suvega üle värvida Raasiku raudteejaamas oleva maja fassaad. Hindasime selle kui klubi esimese projekti puhul oma võimeid üle. Tegelikult on päris raske inimesi korduvalt kraapima-värvima saada. Käputäite kaupa toimetades on tööga edenemine vaevaline. Küll me sellega hakkama saame, oleme edaspidi targemad, nii suuri projekte ette ei võta. Kogukonnale saab ka väiksema füüsilise vaevaga kasulik olla, head teha. Plaanis on kõikide klubiliikmetega suvel kohtuda, saada teada nende soove ja ettepanekuid eelseisva hooaja sisustamiseks.”

7. oktoobril 2015 saime Sõnumitooja vahendusel raporteerida: Raasiku Lionsid lõpetasid ajaloolise maja värvimise. “Raasiku valla heategevuslik Lions-klubi lõpetas Raasiku alevikus raudteejaamas ajaloolise hoone värvimise. Klubi alustas eraomandis oleva maja korrastamist 2014. aasta juunis ning see oli 2013. aasta sügisel loodud klubi esimene heategevusaktsioon. Maja värvimise idee pakkus välja ja juhtis projekti klubi liige, Raasiku Meierei poepidaja Valdur Randmäe. Värvid valis Ilmar Jalas, nende eest tasusid majaomanikud. Enne lõpliku roheka värviga katmist võtsid klubiliikmed maha vana värvi ning katsid pinna kruntvärviga. Klubiliikmed teatasid, et ootavad ideid järgmisteks heategevusprojektideks, mis võiks olla vahelduseks vähem ehitus- ja remondikesksed.”

2. detsembril ilmunud elektroonilises lions-jõululehes oli meie poolt järgmine käsitlus, kahe fotoga. LC Raasiku on nooruke klubi: charterit pidasime alles 2014. aasta aprillis. Esimese projektina võtsime ette Raasiku raudteejaamas asuva ühekordse elumaja fassaadi puhastamise ja värvimise. Maja asub raudtee ääres, nii näevad seda paljud rongireisijad, ja sestap soovisimegi selle eraomandisse kuuluva hoone väljast korda teha. Pererahva poolt värv, töö ja korraldus meie poolt. Maadlesime omajagu, nii 2014 kui 2015 suvel, aga valmis ta lõpuks sai. Järgmisena võtsime töösse jõulukuuskede müügi ja tulu suunamise Raasiku valla paljulapselistele peredele. Kuused asuvad dendropargi Smaragd territooriumil, perenaine Monika Kannelmäe on meie klubi II asepresident sel hooajal. Arvestame kahes valla alevikus – Arukülas ja Raasikul – müüa sadakond kuuske ja müügitulu tuhatkonna euro eest teha meie suurperedele väärikad jõulupakid kuuse kõrvale.

Elektrilevi töötajad (I. regiooni juhi Taavo Randna poolt suunatud) käisid Raasiku vallas head tegemas. Taavo nägi Facebookis meie Raasiku raudteejaama maja-projekti fotosid ja see inspireeris teda sellist ettepanekut tegema. Avaldatud pildil Pikavere mõisakoolis töötanud talgulised maja ees punasel vaibal poseerimas, aga tööd tehti ka Arukülas waldorfkooli heaks ja Raasiku-Peningi vahelist matkarada puhastades. Kokku oli head tegemas ligi 30 inimest.

Lähenev jõuluaeg tõi kaasa kajastuse jõulukuuse-heategevusprojektiga. 9. detsembri 2015 Sõnumitooja: Raasiku Lions klubi müüb jõulukuu Raasiku Lions klubi korraldab 19. detsembril heategevusliku jõulukuuskede müügi. Kuused on kasvanud Raasiku vallas Rätla külas dendropargi Smaragd maadel, mille perenaine on klubi liige Monika Kannelmäe. Müügist saadava tulu eest saavad Raasiku valla 17 suurperet endale Lions klubilt jõulupaki. 50  kuuske pannakse müüki Raasikul Konsumi ees ja sama palju jõulupuid Aruküla rahvamaja taga.

16. detsembril 2015 ilmus meist juba pikem fotoga lugu pealkirjaga “Monika Kannelmäe Rätlast annetas üle 100 jõulukuuse”: Laupäeval, 12. detsembril vallutasid Raasiku Lions klubi kümmekond liiget Rätla küla Udara talu maad. Kirveste ja saagidega varustatud Lionsid lubas sinna Monika Kannelmäe, kes on samuti klubi liige ning dendropargi Smaragd perenaine. Lionsite paari tunni töö tulemusel raiuti maha üle saja erinevas mõõdus kuusepuu, mis lähevad Arukülas rahvamaja juures ja Raasikul Konsumi ees müüki laupäeval, 19. detsembril kell 10. Klubiliikmed on öelnud, et müük kestab,  kuni  kuuski  jätkub  ning  pooled puud on planeeritud müüa Arukülas, teised Raasikul. Saadud raha eest on klubil plaanis soetada Raasiku valla 17 suurperele jõulukingitused.
Monika Kannelmäe, kes täiendab ja hooldab oma isa 30 aastat tagasi rajatud parki, rääkis, et kuused kasvasid põllul, millel oli viimati vili 1994. aastal: „Pärast seda jäi põld hooldamata. Nüüd on mul plaanis teha põllud korda ja oleks olnud kahju ilusad kuused niisama maha võtta.”
Ta sõnas, et tegi ettepaneku Raasiku Lions klubile: „Mõtlesin, et võiks teha üheskoos ühe heateo. Kui saame panna mõned silmad särama, siis on kõik õnnelikud. Kuuski maha võtma tuli meid palju, seega saime paari tunniga hakkama ning loodame väga, et saame kõik müüdud. Kuused on ilusad ja igas mõõdus.” Raasiku Lions klubi president Aare Ets sõnas, et klubi haaras hea meelega tänuväärt ideest kinni: „Oli soov saada üle kahekümne aasta kasutusest väljas olnud maalapp taas haritavaks ning seal isetekkeliselt kasvanud kuuski tublisti vähemaks võtta. Klubi liige, tubli põlluharija Ivo Eenpalu lõi Monika Kannelmäega sealsamas käed, et maa saaks taas kasutuskõlblikuks.” Kuusemüüki reklaamib klubi ka Facebookis, kus on tehtud mõned ettetellimused. Klubi president märkis, et maharaiutud kuuski ta täpselt kokku ei lugenud, kuid esialgsed kogused jäävad paika: „Tasuks tulla ostma, sest meie kuuskede hinnad on soodsamad kui linnas.” 0,4- kuni 0,7meetrise kuuse saab 4 euroga, 0,7- kuni 1,5meetrise puu eest tuleb välja käia 8 eurot ning 1,5- kuni 2,5meetrine jõulupuu maksab 12 eurot. Aare Ets lausus, et pole täpselt teada, kui suur summa kuusemüügist koguneb, kuid kinnitas – kõik raha kulub suurperede jõulupakkidele. Kuidas ja millal suurpered pakid kätte saavad, pole klubi veel otsustanud.”

Kuuskede müük läks väga lobedalt, isegi liiga, sest mitmed, kes peale kella 11 kohale tulid (alustasime 10st järjekorraga), ei olnud valikuga rahul või jäid päris ilma. Osale klubiliikmetest jätkus tegevust veel mitmeks tunniks: läksime Konsumisse jõulupakkide komplekteerimiseks kraami ostma, komplekteerisime need 20 kingikotti hiljem VildiVillas ning sõidutasime need kella 15ks Aruküla rahvamaja parketisaali kuuse kõrvale. Kell 16 algas seal kontsert Raasiku valla suurperedele. Kontserdi alguses, pärast Garina sissejuhatust, tervitasin kõiki klubi poolt, rääkisin lühidalt sellest heategevusprojektist, soovisin meeleolukat kontserti ja palusin pärastpoole kenasti pakk endaga võtta. Kontserdi lõppedes oli seal veel üks õhupalli-tädi, kes lastele tegevust pakkus. Sel ajal sain üsna mitme suurpere-emaga rääkida, kõik olid väga rõõmsad ja positiivsed. Päris kõik 20 peret kohal ei olnud, puudunutele lubati kingipakk koju kätte toimetada.

Selle ettevõtmisega võiski 2015. aasta klubi toimetamiste mõttes lõppenuks lugeda. Et päris alguses lubasin ka tulevikuplaanidest rääkida, siis saagu see siinkohal teoks. Klubi järgmine projekt on Raasiku valla turvalisusepäeva korraldamine mai teises pooles, juuni algul. Kogu perele mõeldud turvalisusepäeval antakse vallaelanikele asjalikke nõuandeid turvalisuse, tuleohutuse, tervishoiu, liiklusturvalisuse, koduse vara kaitse, vältimatu abi ja muude turvalisusega seotud probleemide valdkonnas. Tutvustatakse ka turvalisuse tagamisega seotud riiklikke asutusi ja nende tegevuse eesmärke. Oleme kutsutavad reastanud ja lähema paari nädala jooksul saadame neile asjaomase kutse teele – kohe, kui toimumiskuupäev ja -koht selge. Täpsustamisel on veel see, et kas ja kui siis mille jaoks võiks sel üritusel korjanduse korraldada. Üks mõte on olnud helkurite soetamine kõikidele lastele Raasiku vallas, aga kõik head alternatiivsed ideed on väga teretulnud!

LC Raasiku organisatsiooni mõttes annan mina suvest presidendi-teatepulga üle tänasele I asepresidendile Peeter Aatonenile; I. asepresidendiks järgmisel hooajal roteerub tänane II asepresident Monika Kannelmäe. Kevadel tuleb valida siis uus II. asepresident ja paar ametimeest peale selle.

Lõpetuseks üleskutse ka: kui tunned, et tahaksid ka panustada ühistesse ettevõtmistesse heategevuslikel eesmärkidel, siis võta ühendust ja tule meie järgmisele klubiõhtule!

Kinnisvarapakkumistest ja –tehingutest Kuusalu vallas

Uudistasin taas, pärast pooleaastast vahet, suurimas kinnisvaraportaalis www.kv.ee, et mida Kuusalu vallas pakutakse ja millises mahus kinnisvaratehinguid Maaameti andmetel tehtud on. Et lisaks 2015. aasta juunikuule sai ka 2014 detsembri esimeses pooles samasugune ülevaade koostatud, siis siinses kokkuvõttes on tänast seisu võrreldud ka kuue kuu ja aasta taguste seisudega. 

Korterite müük: kokku valla peale 45 kuulutust (2015 juunis 28 ja 2014 detsembris 35). Kui varem on arvuliselt domineerinud müügipakkumised Kiiu ja Kuusalu alevikes, siis nüüd on käesoleval nädalal müüki pandud 18 korteriga Tasakaalukodu-projekt Kolga aleviku servas pakkumist oluliselt mõjutanud. Suurpeal on pakkumisel 14 korterit. Hinnad alates 398 eurot kahetoalise kaasomandi eest Rummu mõisas kuni 149 000 neljatoalise Tasakaalukodu ridamajakorteri eest. Ruutmeetri hinnad kuni 1437 eurot, mis on paarisaja euro võrra rohkem, kui senistes pakkumiste ülevaadetes.

Majade müügipakkumised: 61 unikaalselt (2015 juunis 72 ja 2014 detsembris 67), kalleim endiselt 675 tuhandega endine sõjaväeosa-hoonestus Pärispeal. Elamute hinnalagi oli tänavu juunis 425 000 eurot kaks aastat vana maja eest Valkla rannas. Nüüd on lisandunud 460 000 eurose müügihinnaga eramu Mäepea külas. Majaosadest on pakkumisel üks ridamajaboks Uuri külas, mis oli ka aasta tagasi müügis, üks ridamajakorter Rihumäel ja kolm Tasakaalukodus. Hinnad ridamajaboksidel 45 tuhandest 149 900 euroni.

Maatükkide müügipakkumised: kv.ee andmetel on Kuusalu vallas hetkel müügis kuni 167 unikaalset (üsna mitmed on esindatud rohkem kui ühe kuulutusega, võimalik, et kõiki ei märganud) maatükki, kolmandik neist elamumaa sihtotstarbega. Juunis 2015 oli pakkumisi 203 ja detsembris 2014 – 207. Niisiis pakkumiste arv on vähenenud. Kalleimad pakkumised on endiselt Instituudi kinnistu Pärispeal (675 tuhat) ja Kotka Forelli kinnistu (1 miljon). Elamumaa krundi saab soetada alates 3000 eurost (Loksa linna külje all). Lähtuvalt sihtotstarbest ja asukohast on hinnad raskesti võrreldavad.

Äripindade müügi kategoorias on 12 pakkumist, 2015 juunis oli neid 11 ja detsembris 2014 – 9. Jätkuvalt pakutakse müügiks Pärispea ja Kotka kalakasvandusi hindadega vastavalt 1,6 ja 1,0 miljonit.

Garaazide müügipakkumised endiselt puuduvad.

Üüripakkumised: üürile pakutakse ühte korterit kahe kuulutusega (2-toaline Suurpeal hinnaga 130 eurot kuus). 2015 uunis pakuti üürile 5 korterit, neist 4 Suurpeal ja 1 Kiius. Majade üüripakkumisi on 2015 detsembris 3: Suurpeal, Leesil ja Valklas, hindadeks 750 ja 1000 eurot kuus. Äripindade üüripakkumisi on 2: üks asub Loksa linnas ja teine Kiius. Majaosasid, maad/krunte, garaaze üürile ei pakuta. Detsembris 2014 mistahes üüripakkumised (korterid, majad, maad, äripinnad, garaazid) Kuusalu vallas puudusid. Juunis 2015 oli üks üüripakkumine majale, paar üüripakkumist äripindadele ja mitu korteritele.

Tehingute statistikast (Maa-ameti veebilehelt): ajavahemikul 15.06-13.12.2015 ehk viimase kuue kuuga tehti Kuusalu vallas kokku 182 (varasemal kuuel kuul kokku 176) tehingut kinnisvaraga, sh 138 (periood varem 136) ostu-müüki ja 39 (periood varem: 27) kinkimist. Tehingute arv, võrreldes eelmise perioodiga, on püsinud sama. Omanikku vahetas 559 hektarit maad (esimesel poolaastal 516) koguväärtusega 4,5  miljonit eurot (esimesel poolaastal 5 miljonit).

Müüjatest 117 olid eraisikud (esimesel poolaastal 116) ja 52 eraõiguslikud juriidilised isikud (esimesel poolaastal 48), 9 välismaalased (esimesel poolaastal – 6). Ostjatest eraisikuid oli 112 (eelmisel perioodil 98) ja ettevõtteid 60 (eelmisel perioodil 66), lisaks soetas kinnisvara 5 (eelmisel perioodil 6, vähenemistendents jätkub).

57-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (periood varem: 50), 82-l juhul maatulundusmaa (periood varem: 76). Tehingute arvult aktiivsemad kuud olid august ja september (vastavalt 37 ja 32 tehingut kuus), passiivsemad kuud olid juuli (24 tehingut) ja detsember (15 tehingut 13 päevaga).