Raasiku lionsklubi tegemistest

Kirjutasin väikese kokkuvõtte, millega Raasiku lionsklubi lõppeval aastal tegeles, ja kergitan pisut saladusekatet edasistelt plaanidelt. Et lugeja, kes ehk lionismist kuigi paljut ei tea, kah ülevaate saaks, siis alustan natuke kaugemalt ja üldisemalt. Alljärgnev tutvustus pärineb Rahvusvahelise Lions Klubide Organisatsiooni Eesti piirkonna kodulehelt http://www.lions.ee

Lioneid üle maailma ühendab moto – We Serve (meie abistame). Organisatsiooni tunnuslause “Liberty, Intelligence, Our Nation’s Safety” (Vabadus, intelligentsus, meie rahva turvalisus) esitähed annavad kokku täna kõikjal maailmas tuntud lühendi LIONS.

Oli aasta 1917, kui Melvin Jones rääkis kohaliku äriklubi liikmetele, et nad peaksid vaatama äritegevusest kaugemale ja üritama elu paremaks muuta nii oma kogukonnas, kui kogu maailmas. Jones’i grupp, Chicago äriringkond, oli temaga nõus. Võeti ühendust sarnaste gruppidega Ühendriikides ja 7. juunil 1917 leidiski Chicagos aset uue organisatsiooni asutamiskoosolek. Uus vastloodud organisatsioon võttis nimeks ühe koosolekule kutsutud grupi nime “Association of Lions Clubs”. Sama aasta oktoobrikuus viidi Dallases läbi rahvuslik kongress. Kiideti heaks ja võeti vastu konstitutsioon, seadused, eesmärgid ja eetikakoodeks. Kolme aasta jooksul muutus “Association of Lions Clubs” rahvusvaheliseks organisatsiooniks. Sest ajast oleme saanud kõrget tunnustust nii ühtekuuluvuse, kui läbipaistvuse osas.

Oli aasta 1988. Meie riik oli veel võõra võimu ikke all, kui soome velid paotasid meile ukse lionsmaailma. Algasid läbirääkimised Peamajaga ja maikuus 1989 asutati Eestis kaks esimest klubi LC Tallinn City ning LC Tallinn Eesti I. Rahvusvahelisel Lions-klubide aastakongressil Miamis lehvis juba ka sinimustvalge lipp. Eesti lionspiirkond 120 oli loodud. Tänaseks on Eestis üle 60 lionsklubi ja 6 Leo-klubi nelja regiooni kümnes tsoonis, ühendades ühise mõtteviisi alla enam kui 1300 lionit ja leod.

Idee Raasikule lionsklubi luua tekkis LC Tallinn Meri korraldatud vastlaüritusel Pikavere koolis. Järgnevalt tutvustati lionismi Raasiku valla ettevõtjate ümarlaual ning 21. novembril 2013 VildiVillas toimunud järgmisel kokkusaamisel otsustatigi asutada Raasiku lionsklubi. Klubi pidulikku Charterõhtut 10.aprillil austas oma osalusega rahvusvaheline president Barry J. Palmer, kes charterliikmetele rinnamärgi kinnitas.
2014. aasta suvel alustasime heategevusprojektina Raasiku raudteejaama juures asuva  ajaloolise hoone välisfassaadi renoveerimist.

See maja vuntsimine oli meile paras pähkel…

8. juulil 2015 ilmus Sõnumitoojas artikkel pealkirjaga “Aare Ets on Raasiku Lions Klubi president”: Raasiku vallavolikogu liige ja Kuusalu abivallavanem Aare Ets hakkab 1. juulist juhtima Raasiku valla heategevuslikku Lions klubi. Aare Ets: „Lions-klubides valitakse aastaks klubi president ja asepresidendid, laekur ja sekretär. Kohad roteeruvad. Senise presidendi Urmas Raude kohale asun mina. Kõige olulisem on suvega üle värvida Raasiku raudteejaamas oleva maja fassaad. Hindasime selle kui klubi esimese projekti puhul oma võimeid üle. Tegelikult on päris raske inimesi korduvalt kraapima-värvima saada. Käputäite kaupa toimetades on tööga edenemine vaevaline. Küll me sellega hakkama saame, oleme edaspidi targemad, nii suuri projekte ette ei võta. Kogukonnale saab ka väiksema füüsilise vaevaga kasulik olla, head teha. Plaanis on kõikide klubiliikmetega suvel kohtuda, saada teada nende soove ja ettepanekuid eelseisva hooaja sisustamiseks.”

7. oktoobril 2015 saime Sõnumitooja vahendusel raporteerida: Raasiku Lionsid lõpetasid ajaloolise maja värvimise. “Raasiku valla heategevuslik Lions-klubi lõpetas Raasiku alevikus raudteejaamas ajaloolise hoone värvimise. Klubi alustas eraomandis oleva maja korrastamist 2014. aasta juunis ning see oli 2013. aasta sügisel loodud klubi esimene heategevusaktsioon. Maja värvimise idee pakkus välja ja juhtis projekti klubi liige, Raasiku Meierei poepidaja Valdur Randmäe. Värvid valis Ilmar Jalas, nende eest tasusid majaomanikud. Enne lõpliku roheka värviga katmist võtsid klubiliikmed maha vana värvi ning katsid pinna kruntvärviga. Klubiliikmed teatasid, et ootavad ideid järgmisteks heategevusprojektideks, mis võiks olla vahelduseks vähem ehitus- ja remondikesksed.”

2. detsembril ilmunud elektroonilises lions-jõululehes oli meie poolt järgmine käsitlus, kahe fotoga. LC Raasiku on nooruke klubi: charterit pidasime alles 2014. aasta aprillis. Esimese projektina võtsime ette Raasiku raudteejaamas asuva ühekordse elumaja fassaadi puhastamise ja värvimise. Maja asub raudtee ääres, nii näevad seda paljud rongireisijad, ja sestap soovisimegi selle eraomandisse kuuluva hoone väljast korda teha. Pererahva poolt värv, töö ja korraldus meie poolt. Maadlesime omajagu, nii 2014 kui 2015 suvel, aga valmis ta lõpuks sai. Järgmisena võtsime töösse jõulukuuskede müügi ja tulu suunamise Raasiku valla paljulapselistele peredele. Kuused asuvad dendropargi Smaragd territooriumil, perenaine Monika Kannelmäe on meie klubi II asepresident sel hooajal. Arvestame kahes valla alevikus – Arukülas ja Raasikul – müüa sadakond kuuske ja müügitulu tuhatkonna euro eest teha meie suurperedele väärikad jõulupakid kuuse kõrvale.

Elektrilevi töötajad (I. regiooni juhi Taavo Randna poolt suunatud) käisid Raasiku vallas head tegemas. Taavo nägi Facebookis meie Raasiku raudteejaama maja-projekti fotosid ja see inspireeris teda sellist ettepanekut tegema. Avaldatud pildil Pikavere mõisakoolis töötanud talgulised maja ees punasel vaibal poseerimas, aga tööd tehti ka Arukülas waldorfkooli heaks ja Raasiku-Peningi vahelist matkarada puhastades. Kokku oli head tegemas ligi 30 inimest.

Lähenev jõuluaeg tõi kaasa kajastuse jõulukuuse-heategevusprojektiga. 9. detsembri 2015 Sõnumitooja: Raasiku Lions klubi müüb jõulukuu Raasiku Lions klubi korraldab 19. detsembril heategevusliku jõulukuuskede müügi. Kuused on kasvanud Raasiku vallas Rätla külas dendropargi Smaragd maadel, mille perenaine on klubi liige Monika Kannelmäe. Müügist saadava tulu eest saavad Raasiku valla 17 suurperet endale Lions klubilt jõulupaki. 50  kuuske pannakse müüki Raasikul Konsumi ees ja sama palju jõulupuid Aruküla rahvamaja taga.

16. detsembril 2015 ilmus meist juba pikem fotoga lugu pealkirjaga “Monika Kannelmäe Rätlast annetas üle 100 jõulukuuse”: Laupäeval, 12. detsembril vallutasid Raasiku Lions klubi kümmekond liiget Rätla küla Udara talu maad. Kirveste ja saagidega varustatud Lionsid lubas sinna Monika Kannelmäe, kes on samuti klubi liige ning dendropargi Smaragd perenaine. Lionsite paari tunni töö tulemusel raiuti maha üle saja erinevas mõõdus kuusepuu, mis lähevad Arukülas rahvamaja juures ja Raasikul Konsumi ees müüki laupäeval, 19. detsembril kell 10. Klubiliikmed on öelnud, et müük kestab,  kuni  kuuski  jätkub  ning  pooled puud on planeeritud müüa Arukülas, teised Raasikul. Saadud raha eest on klubil plaanis soetada Raasiku valla 17 suurperele jõulukingitused.
Monika Kannelmäe, kes täiendab ja hooldab oma isa 30 aastat tagasi rajatud parki, rääkis, et kuused kasvasid põllul, millel oli viimati vili 1994. aastal: „Pärast seda jäi põld hooldamata. Nüüd on mul plaanis teha põllud korda ja oleks olnud kahju ilusad kuused niisama maha võtta.”
Ta sõnas, et tegi ettepaneku Raasiku Lions klubile: „Mõtlesin, et võiks teha üheskoos ühe heateo. Kui saame panna mõned silmad särama, siis on kõik õnnelikud. Kuuski maha võtma tuli meid palju, seega saime paari tunniga hakkama ning loodame väga, et saame kõik müüdud. Kuused on ilusad ja igas mõõdus.” Raasiku Lions klubi president Aare Ets sõnas, et klubi haaras hea meelega tänuväärt ideest kinni: „Oli soov saada üle kahekümne aasta kasutusest väljas olnud maalapp taas haritavaks ning seal isetekkeliselt kasvanud kuuski tublisti vähemaks võtta. Klubi liige, tubli põlluharija Ivo Eenpalu lõi Monika Kannelmäega sealsamas käed, et maa saaks taas kasutuskõlblikuks.” Kuusemüüki reklaamib klubi ka Facebookis, kus on tehtud mõned ettetellimused. Klubi president märkis, et maharaiutud kuuski ta täpselt kokku ei lugenud, kuid esialgsed kogused jäävad paika: „Tasuks tulla ostma, sest meie kuuskede hinnad on soodsamad kui linnas.” 0,4- kuni 0,7meetrise kuuse saab 4 euroga, 0,7- kuni 1,5meetrise puu eest tuleb välja käia 8 eurot ning 1,5- kuni 2,5meetrine jõulupuu maksab 12 eurot. Aare Ets lausus, et pole täpselt teada, kui suur summa kuusemüügist koguneb, kuid kinnitas – kõik raha kulub suurperede jõulupakkidele. Kuidas ja millal suurpered pakid kätte saavad, pole klubi veel otsustanud.”

Kuuskede müük läks väga lobedalt, isegi liiga, sest mitmed, kes peale kella 11 kohale tulid (alustasime 10st järjekorraga), ei olnud valikuga rahul või jäid päris ilma. Osale klubiliikmetest jätkus tegevust veel mitmeks tunniks: läksime Konsumisse jõulupakkide komplekteerimiseks kraami ostma, komplekteerisime need 20 kingikotti hiljem VildiVillas ning sõidutasime need kella 15ks Aruküla rahvamaja parketisaali kuuse kõrvale. Kell 16 algas seal kontsert Raasiku valla suurperedele. Kontserdi alguses, pärast Garina sissejuhatust, tervitasin kõiki klubi poolt, rääkisin lühidalt sellest heategevusprojektist, soovisin meeleolukat kontserti ja palusin pärastpoole kenasti pakk endaga võtta. Kontserdi lõppedes oli seal veel üks õhupalli-tädi, kes lastele tegevust pakkus. Sel ajal sain üsna mitme suurpere-emaga rääkida, kõik olid väga rõõmsad ja positiivsed. Päris kõik 20 peret kohal ei olnud, puudunutele lubati kingipakk koju kätte toimetada.

Selle ettevõtmisega võiski 2015. aasta klubi toimetamiste mõttes lõppenuks lugeda. Et päris alguses lubasin ka tulevikuplaanidest rääkida, siis saagu see siinkohal teoks. Klubi järgmine projekt on Raasiku valla turvalisusepäeva korraldamine mai teises pooles, juuni algul. Kogu perele mõeldud turvalisusepäeval antakse vallaelanikele asjalikke nõuandeid turvalisuse, tuleohutuse, tervishoiu, liiklusturvalisuse, koduse vara kaitse, vältimatu abi ja muude turvalisusega seotud probleemide valdkonnas. Tutvustatakse ka turvalisuse tagamisega seotud riiklikke asutusi ja nende tegevuse eesmärke. Oleme kutsutavad reastanud ja lähema paari nädala jooksul saadame neile asjaomase kutse teele – kohe, kui toimumiskuupäev ja -koht selge. Täpsustamisel on veel see, et kas ja kui siis mille jaoks võiks sel üritusel korjanduse korraldada. Üks mõte on olnud helkurite soetamine kõikidele lastele Raasiku vallas, aga kõik head alternatiivsed ideed on väga teretulnud!

LC Raasiku organisatsiooni mõttes annan mina suvest presidendi-teatepulga üle tänasele I asepresidendile Peeter Aatonenile; I. asepresidendiks järgmisel hooajal roteerub tänane II asepresident Monika Kannelmäe. Kevadel tuleb valida siis uus II. asepresident ja paar ametimeest peale selle.

Lõpetuseks üleskutse ka: kui tunned, et tahaksid ka panustada ühistesse ettevõtmistesse heategevuslikel eesmärkidel, siis võta ühendust ja tule meie järgmisele klubiõhtule!

Kinnisvarapakkumistest ja –tehingutest Kuusalu vallas

Uudistasin taas, pärast pooleaastast vahet, suurimas kinnisvaraportaalis www.kv.ee, et mida Kuusalu vallas pakutakse ja millises mahus kinnisvaratehinguid Maaameti andmetel tehtud on. Et lisaks 2015. aasta juunikuule sai ka 2014 detsembri esimeses pooles samasugune ülevaade koostatud, siis siinses kokkuvõttes on tänast seisu võrreldud ka kuue kuu ja aasta taguste seisudega. 

Korterite müük: kokku valla peale 45 kuulutust (2015 juunis 28 ja 2014 detsembris 35). Kui varem on arvuliselt domineerinud müügipakkumised Kiiu ja Kuusalu alevikes, siis nüüd on käesoleval nädalal müüki pandud 18 korteriga Tasakaalukodu-projekt Kolga aleviku servas pakkumist oluliselt mõjutanud. Suurpeal on pakkumisel 14 korterit. Hinnad alates 398 eurot kahetoalise kaasomandi eest Rummu mõisas kuni 149 000 neljatoalise Tasakaalukodu ridamajakorteri eest. Ruutmeetri hinnad kuni 1437 eurot, mis on paarisaja euro võrra rohkem, kui senistes pakkumiste ülevaadetes.

Majade müügipakkumised: 61 unikaalselt (2015 juunis 72 ja 2014 detsembris 67), kalleim endiselt 675 tuhandega endine sõjaväeosa-hoonestus Pärispeal. Elamute hinnalagi oli tänavu juunis 425 000 eurot kaks aastat vana maja eest Valkla rannas. Nüüd on lisandunud 460 000 eurose müügihinnaga eramu Mäepea külas. Majaosadest on pakkumisel üks ridamajaboks Uuri külas, mis oli ka aasta tagasi müügis, üks ridamajakorter Rihumäel ja kolm Tasakaalukodus. Hinnad ridamajaboksidel 45 tuhandest 149 900 euroni.

Maatükkide müügipakkumised: kv.ee andmetel on Kuusalu vallas hetkel müügis kuni 167 unikaalset (üsna mitmed on esindatud rohkem kui ühe kuulutusega, võimalik, et kõiki ei märganud) maatükki, kolmandik neist elamumaa sihtotstarbega. Juunis 2015 oli pakkumisi 203 ja detsembris 2014 – 207. Niisiis pakkumiste arv on vähenenud. Kalleimad pakkumised on endiselt Instituudi kinnistu Pärispeal (675 tuhat) ja Kotka Forelli kinnistu (1 miljon). Elamumaa krundi saab soetada alates 3000 eurost (Loksa linna külje all). Lähtuvalt sihtotstarbest ja asukohast on hinnad raskesti võrreldavad.

Äripindade müügi kategoorias on 12 pakkumist, 2015 juunis oli neid 11 ja detsembris 2014 – 9. Jätkuvalt pakutakse müügiks Pärispea ja Kotka kalakasvandusi hindadega vastavalt 1,6 ja 1,0 miljonit.

Garaazide müügipakkumised endiselt puuduvad.

Üüripakkumised: üürile pakutakse ühte korterit kahe kuulutusega (2-toaline Suurpeal hinnaga 130 eurot kuus). 2015 uunis pakuti üürile 5 korterit, neist 4 Suurpeal ja 1 Kiius. Majade üüripakkumisi on 2015 detsembris 3: Suurpeal, Leesil ja Valklas, hindadeks 750 ja 1000 eurot kuus. Äripindade üüripakkumisi on 2: üks asub Loksa linnas ja teine Kiius. Majaosasid, maad/krunte, garaaze üürile ei pakuta. Detsembris 2014 mistahes üüripakkumised (korterid, majad, maad, äripinnad, garaazid) Kuusalu vallas puudusid. Juunis 2015 oli üks üüripakkumine majale, paar üüripakkumist äripindadele ja mitu korteritele.

Tehingute statistikast (Maa-ameti veebilehelt): ajavahemikul 15.06-13.12.2015 ehk viimase kuue kuuga tehti Kuusalu vallas kokku 182 (varasemal kuuel kuul kokku 176) tehingut kinnisvaraga, sh 138 (periood varem 136) ostu-müüki ja 39 (periood varem: 27) kinkimist. Tehingute arv, võrreldes eelmise perioodiga, on püsinud sama. Omanikku vahetas 559 hektarit maad (esimesel poolaastal 516) koguväärtusega 4,5  miljonit eurot (esimesel poolaastal 5 miljonit).

Müüjatest 117 olid eraisikud (esimesel poolaastal 116) ja 52 eraõiguslikud juriidilised isikud (esimesel poolaastal 48), 9 välismaalased (esimesel poolaastal – 6). Ostjatest eraisikuid oli 112 (eelmisel perioodil 98) ja ettevõtteid 60 (eelmisel perioodil 66), lisaks soetas kinnisvara 5 (eelmisel perioodil 6, vähenemistendents jätkub).

57-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (periood varem: 50), 82-l juhul maatulundusmaa (periood varem: 76). Tehingute arvult aktiivsemad kuud olid august ja september (vastavalt 37 ja 32 tehingut kuus), passiivsemad kuud olid juuli (24 tehingut) ja detsember (15 tehingut 13 päevaga).

Kinnisvarapakkumistest ja -tehingutest Raasiku vallas

Koostasin perioodilise ülevaate kinnisvaraportaali http://www.kv.ee müügi- ja üüripakkumistest. Võrdlevalt kasutasin 2014. oktoobri lõpu ja 2015.  aprilli lõpu seisuga analoogsetes ülevaadetes kirjeldatut. Samuti saab pildi toimunud kinnisvaratehingutest Raasiku vallas (allikas: Maa-amet).

Maju on unikaalsete kuulutustena müügis 31 (2015 aprillis 32, 2014 oktoobris 27). Müügil olevatest majadest asuvad 12 Raasikul (aprillis 12, 2014 oktoobris 9), Arukülas 7. Pakkumisi on kõikides asustusüksustes. Raasikul on elamuehitus ja –müük jätkuvalt hoogne, Arukülas vähenenud.

Rohkem kui 90 000 eurot küsitakse 21 maja eest (aprillis 2015 sama, 2014 oktoobris 18). Kalleima kv.ee kaudu müügis oleva hoone eest (Kiviloo mõis) küsitakse kolme kuulutusega 1,19 – 1,2 miljonit eurot , kevadel  1 390 000 eurot. Kalleima müügis oleva elumaja eest küsitakse 299 000 eurot ja asub see Arukülas Talve teel (pool aastat tagasi oli sama hind ja sama objekt). Kõige odavama kv.ee vahendusel müügis oleva maja hind on 29 000 ja asub see Perilas. Pool aastat tagasi oli odavaim elektroonilisel enampakkumisel müügis olnud kaasomand Peningil – 5 000 eurot.

Korterite müügipakkumisi on kokku 10 (aprillis 12 ja mullu oktoobris 16). Asustusüksuste lõikes on enim kortereid müügis Arukülas: 6 (2015. aasta  aprillis 7, 2014 oktoobris 3); Raasiku alevikus on 2 müügipakkumist (aprillis samuti 2, 2014 oktoobris 5). Lisaks 1 pakkumine nii Härmas kui Perilas. Korterite ruutmeetrihinnad ulatuvad 1088 euroni (3-toaline Arukülas Põllu tänaval). Aprillis 2015 küsiti 1094 eurot ruutmeeti kohta samuti ühe Aruküla 3-toalise eest. 2014. aasta oktoobris oli kõrgeim ruutmeetri hind 781 eurot 1-toalise korteri puhul Raasikul Tehase teel.

Majaosade müügipakkumiste rubriigis on 6 unikaalset pakkumist. Äripindade müügipakkumiste all on jätkuvalt lao-/toomishoone Kalesil ja vana veskihoone Arukülas, lisandunud on tootmishoone Raasikul Tehases. 2014. oktoobris oli äripindasid müügis üks: Kiviloo mõis. 2013. aasta sügisel äripindade müügipakkumised Raasiku vallas puudusid, 2012. a sügisel oli neid 4. Garaaze endiselt müügiks ei pakuta.

Maatükkide müügipakkumisi on 80 (2015 aprillis 76, 2014 oktoobris 94), neist elamumaa sihtotstarbega krunte 26 (aprillis 45 ja 2014 oktoobris 68). Üks tootmismaa pakkumine on, ärimaad müüa ei pakuta. Elamumaa ruutmeetri hinnad on vahemikus 0,31 – 15,8 (2015 aprillis 0,31 – 32) eurot.

Üürile pakutakse kv.ee keskkonna kaudu endiselt ja ainult ühte äripinda (lao- ja tootmisruumid Raasikul Jägala mnt 2). Mullu oktoobris oli ainus pakkumine 2-toaline korter Sügise tänaval Arukülas. Üürile ei pakuta ühtegi maja, maatükki, majaosa ega garaazi ehk üüriturg on vallas jätkuvalt olematu, vähemasti selle konkreetse kinnisvaraportaali vahendusel.

Tehingute statistikast * (Maa-amet, Tehingute andmebaas): alates 24. aprill kuni 23. oktoober 2015 tehti Raasiku vallas kokku 109 tehingut kinnisvaraga (oktoober 2014 kuni aprill 2015 – 94 tehingut), sh 85 ostu-müüki (eelmine periood 75), 22 kinkimist (eelmine periood 9) ja 2 vahetust (eelmisel – 4).

Perioodil toimus 79 kinnisasja tehingut (tehingud maaga, mis võib, aga ei pruugi olla hoonestatud) ja 30 korteriomandi tehingut. Mõlema liigi suhtes on võrreldes eelmise kuuekuulise perioodiga toimunud suurenemine. Kõige rohkem tehinguid, 23 ja 24, tehti vastavalt augustis ja juunis, kõige vähem – 9 – aprillis ja juulis.

Müüjatest 65 olid eraisikud (eelmine periood 59) ja 33 eraõiguslikud juriidilised isikud (eelmine periood 29); välismaalasi 4. Ostjatest eraisikuid oli 73 (eelmisel perioodil 55), ettevõtteid 30 (eelmisel perioodil 31), lisaks soetas kinnisvara 3 (eelmisel perioodil 4) välismaalast.

Pindalalt vahetas omanikku kokku 277 hektarit kokku 3,6 miljoni euro väärtuses. Eelmisel perioodil vahetas omanikku 435 hektarit kokku 3,06 miljoni euro eest. Seega: mahult märkimisväärselt vähem, ent väärtuselt rohkem.

79st tehingust (eelmine periood okt 2014-aprill 2015: 73), 39-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa (eelmisel perioodil 28), 30-l juhul maatulundusmaa (eelmisel perioodil 38).

* Oluline on arvestada, et tehingute koguväärtust puudutavad andmed kuvatakse vaid juhul, kui on toimunud vähemalt 5 tehingut. Seega aruannetel võivad esineda rahaühikute teisendamisest ning ümardamisest tingitud erinevused.

Kinnisvarapakkumistest ja –tehingutest Kuusalu vallas

Uudistasin veidi http://www.kv.ee kinnisvaraportaalis, mida Kuusalu vallas pakutakse ja millises mahus kinnisvaratehinguid Maa-ameti andmetel tehtud on. Et 2014 detsembri esimeses pooles sai samasugune ülevaade koostatud, siis siinses on tänast seisu võrreldud ka poole aasta tagusega.

Korterite müük: kokku valla peale 28 kuulutust (2014. aasta detsembris 35), enamikus Kiiu (8) ja Kuusalu (6) alevikus, pakkumisi on ka Kolga alevikus ja Suurpea külas, üks Kolga-Aablas. Hinnad 11 900 eurot (Kolgas) kuni 55 000 eurot (üks 2-toaline ja üks 4-toaline, mõlemad Kiius). Ruutmeetri hinnad 214-1146 eurot.

Majade müügipakkumised: 72 unikaalset (detsembris 67), kalleim endiselt 675 tuhandega endine sõjaväeosa-hoonestus Pärispeal. Elamute hinnalagi on 425 000: just müüki pandud kaks aastat vana maja Valkla rannas. Hinnalt järgmine on 399 000 eurot maksev mereäärne kinnistu kahe elumajaga Jumindal. Odavamas otsas on pakutakse 15-25 tuhandega amortiseerunud suvilakökse. Majaosadest on pakkumisel 2 ridaelamuboksi: üks Uuri külas, mis oli ka pool aastat tagasi müügis, ja teine Viinistul.

Maatükkide müügipakkumised: kv.ee andmetel on Kuusalu vallas hetkel müügis kuni 203 unikaalset (üsna mitmed on esindatud rohkem kui ühe kuulutusega, võimalik, et kõiki ei märganud) maatükki, umbes kolmandik neist elamumaa sihtotstarbega. Detsembris 2014 oli pakkumisi 207. Kalleimad pakkumised on Instituudi kinnistu Pärispeal (675 tuhat) ja Kotka Forelli kinnistu (1 miljon). Krundi saab soetada alates 3000 eurost. Lähtuvalt sihtotstarbest ja asukohast on hinnad raskesti võrreldavad.

Äripindade müügi kategoorias on 11 unikaalset pakkumist (detsembris 2014 9), sealhulgas näiteks jätkuvalt Pärispea ja Kotka kalakasvandused hindadega vastavalt 1,6 ja 1,0 miljonit. Salmistul on müügis nii hostel kui söögikoht-majutusasutus. Garaazide müügipakkumised puuduvad.

Üüripakkumised: üürile pakutakse 5 korterit, neist 4 asuvad Suurpeal ja 1 Kiius. Majade üüripakkumisi on 1: Andineemes. Äripindade üüripakkumisi on 7, neist neli küll ühe ja sama objekti kohta, ja üks asub Loksa linnas. Majaosasid, maad/krunte, garaaze üürile ei pakuta. Detsembris 2014 mistahes üüripakkumised (korterid, majad, maad, äripinnad, garaazid) Kuusalu vallas puudusid.

Tehingute statistikast (Maa-ameti veebilehelt): ajavahemikul 10.12.2014-14.06.2015 ehk viimase kuue kuuga tehti Kuusalu vallas kokku 176 tehingut kinnisvaraga, sh 138 ostu-müüki ja 27 kinkimist. Tehingute arv on vähenenud. Omanikku vahetas 516 hektarit maad koguväärtusega 5 miljonit eurot. Müüjatest 116 olid eraisikud ja 48 eraõiguslikud juriidilised isikud, 6 välismaalased. Ostjatest eraisikuid oli 98 (vähenenud võrreldes eelmise perioodiga) ja ettevõtteid 66 (sama), lisaks soetas kinnisvara 6 välismaalast (vähenenud). 50-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa, 76-l juhul maatulundusmaa. Tehingute arvult aktiivsemad kuud olid aprill ja mai (vastavalt 42 ja 30 tehingut kuus), passiivsemad kuud olid detsember ja jaanuar (vastavalt 16 ja 18).

Kinnisvarapakkumistest ja -tehingutest Raasiku vallas

Koostasin ülevaate kinnisvaraportaali http://www.kv.ee müügi- ja üüripakkumistest. Võrdlevalt kasutasin 2014. oktoobri lõpu seisuga analoogses ülevaates toodut. Samuti saab pildi toimunud kinnisvaratehingutest Raasiku vallas viimase poole aasta vältel (allikas: Maa-amet).

Maju on unikaalsete kuulutustena müügis 32 (2014 oktoobris 27). Müügil olevatest majadest 12 asuvad Raasikul (2014 oktoobris 9), 4 asuvad Perilas. Pakkumisi on ka Järsil ja Kullil. Raasikul on elamuehitus ja –müük hoogustunud, Arukülas vähenenud. Rohkem kui 90 000 eurot küsitakse 21 maja eest (2014 oktoobris 18). Kalleima kv.ee kaudu müügis oleva hoone eest (Kiviloo mõis) küsitakse 1 390 000 eurot, jätkuvalt, kuid on ilmunud ka konkureeriv pakkumine sama objekti eest 1,1 miljonit; kalleim elumaja 299 000 eurot Arukülas Talve teel. Kõige odavama kv.ee vahendusel müügis oleva maja hind on  elektroonilisel enampakkumisel müüdav kaasomand Peningil – 5 000 eurot.

Korterite müügipakkumisi on kokku 12 (mullu oktoobris 16). Asustusüksuste lõikes on enim kortereid müügis Arukülas: 7 (2014 oktoobris 3), Raasiku alevikus on 2 müügipakkumist (2014 oktoobris 5). Korterite ruutmeetrihinnad ulatuvad 1094 euroni (3-toaline Arukülas Tallinna maanteel).  2014. aasta oktoobris oli kõrgeim ruutmeetri hind 781 eurot 1-toalise korteri puhul Raasikul Tehase teel.

Majaosade rubriigis pakutakse üht majaosa ja üht maja Arukülas, lisaks dubleeritult kolm majapakkumist. Äripindade müügipakkumiste all on lao-/toomishoone Kalesil ja vana veskihoone Arukülas. 2014. oktoobris oli äripindasid müügis üks: Kiviloo mõis. 2013. aasta sügisel äripindade müügipakkumised Raasiku vallas puudusid, 2012. a sügisel oli neid 4. Garaaze müügiks ei pakuta.

Maatükkide müügipakkumisi on 76 (2014 oktoobris 94), neist elamumaa sihtotstarbega krunte 45 (2014 oktoobris 68) ja maatulundusmaad 9 (2014 oktoobris 13). Ärimaad ja tootmismaad müüa ei pakuta. Elamumaa ruutmeetri hinnad on vahemikus 0,31 – 32 eurot, maatulundusmaal kolme erandiga sentides.

Võrdluseks siia suur pilt. Portaali kv.ee andmetel pakuti Eestis märtsis müügiks ligi 5500 maatükki. Aastaga on maade müügipakkumiste arv kasvanud 23%, hind on samal ajal oluliselt kukkunud. Harjumaal, maade turu kõige suuremas ja aktiivsemas ehk kõrgeima tehingute arvuga piirkonnas, on maade müügipakkumiste arv kerkinud 15%. Märtsis pakuti Harjumaal müügiks 2994 maatükki, neist 568 asuvad Tallinna linnas. Harjumaa maade müügipakkumiste ruutmeetrihind portaalis kv.ee kukkus aastaga 65 eurolt 48 eurole. “Maade müügipakkumiste arvu kasvuga on kaasas käinud müügipakkumiste keskmise hinna langus. Eesti keskmine maade müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind langes aastataguselt 46 eurolt käesolevaks aastaks 36 eurole,” kommenteeris Kinnisvarakool OÜ analüütik Tõnu Toompark.

Üürile pakutakse kv.ee keskkonna kaudu ainult ühte äripinda (lao- ja tootmisruumid Raasikul Jägala mnt 2). Mullu oktoobris oli ainus pakkumine 2-toaline korter Sügise tänaval Arukülas. Üürile ei pakuta ühtegi maja, maatükki, majaosa ega garaazi ehk üüriturg on vallas jätkuvalt olematu, vähemasti selle konkreetse kinnisvaraportaali vahendusel.

Tehingute statistikast * (Maa-amet, Tehingute andmebaas): alates 20. oktoober 2014 kuni 20. aprill 2015 tehti Raasiku vallas kokku 94 tehingut kinnisvaraga, sh 75 ostu-müüki, 9 kinkimist ja 4 vahetust. Müüjatest 59 olid eraisikud ja 29 eraõiguslikud juriidilised isikud; välismaalasi 2. Ostjatest eraisikuid oli 55, ettevõtteid  31, lisaks soetas kinnisvara 4 välismaalast. Pindalalt vahetas omanikku kokku 435 hektarit kokku 3,06 miljoni euro väärtuses. 73st tehingust 28-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa, 38-l juhul maatulundusmaa. Kõige rohkem tehinguid, 18-19, tehti märtsis ja detsembris, kõige vähem – 2 – oktoobris. 73 kinnisasja tehingut (tehingud maaga, mis võib, aga ei pruugi olla hoonestatud) ja 21 korteriomandi tehingut.

* Oluline on arvestada, et tehingute koguväärtust puudutavad andmed kuvatakse vaid juhul, kui on toimunud vähemalt 5 tehingut. Seega aruannetel võivad esineda rahaühikute teisendamisest ning ümardamisest tingitud erinevused.

Kuusalu valla ettevõtjad kohtusid Balti Spoonis

Käesolev postitus on ülevaade 21. aprillil toimunud Kuusalu valla ettevõtjate ümarlauast. See oli viimaste aegade teine kohtumine: esimene leidis aset tänavu veebruaris Kuusalu keskkoolis kooliõpilastele ja ettevõtjatele. Siis saigi Balti Spooni esindajatega kokku arutatud, et järgmine kord võiks ka ainult ettevõtjate ringis proovida, et asukoht võiks olla Kuusalu valla suurim tööandja Balti Spoon.

Pärastlõuna esimese osa sisustati kohaletulnutele ülevaatliku ringkäiguga territooriumil ja tehase tsehhides. Ettevõtte üks kahest juhatuse liikmest hr Smolarek isiklikult tüüris gruppi mööda oma valdusi ringi, rääkides inglise keeles kõigest, mis teele jäi. 320 töötajaga Balti Spooni kohta saab lisainfot siit: http://www.baltispoon.ee/

Ringkäigu lõppedes maabusime tubasemates tingimustes seminariruumis, kus vallaarhitekt Tiina Skolimowski tegi jutuotsa lahti valla uue üldplaneeringu  koostamise tutvustamisega. Kindlasti on ka kõigil ettevõtjatel – ning kõigil teistelgi – võimalik selles eesootavas kolmeaastases tööprotsessis kaasa lüüa. Häid mõtteid ei ole kunagi liiga palju!

Seejärel tegime siiski ka tutvustusringi, ja seejärel oli minu käes kord 🙂 Kuni 2006 Harju maavalitsuses majandusosakonna juhataja, kus ka ettevõtlusega seotud küsimused igapäevased: transiidist teede- ja raudteede, erinevate arendusprojektide ning HEAKini. Alates 2005 KOV valimistest olen ettevõtlusega läbi ettevõtjate koostöö kokku puutunud järgmistes KOVides: Viimsis volikogu liikmena vedasin ettevõtlike inimeste klubi, Kiili vallaettevõttes töötades osalesime Kiili Ettevõtjate Liidu (kel.ee) töös. Kernus abivallavanemana töötades aitasin asutada MTÜ Kernu Ettevõtjate Kogu. Raasiku vallas vedasin vallavanemana ettevõtjate ümarlaudu kord kvartalis, koostöö ei formaliseerinud, küll moodustasid mitmed aktiivsed inimesed – mina teiste seas – kohaliku lionsklubi. Raasiku vallas sai koostatud minu initsiatiivil ettevõtluse, ettevõtlikkuse ja tööhõive edendamise arengukava, mis sai ka volikogu poolt kinnitatud.

Kuusalu vallas veebruaris 2014 alustades kujunes esimeseks kokkupuutekohaks ettevõtlusega sotsiaalvaldkonna arengukava koostamine ja tööhõive peatükk selles. Ettevõtlusega seonduvat leiab nii valla arengukavast, koalitsioonileppest ja nüüd ka erinevatest valdkondlikest arengukavadest (hariduse AKs näiteks ettevõtlikkus ja koolide koostöö ettevõtjatega), ometigi ei ole ettevõtlusega tegelemine KOVi ülesanne. See ei ole ka ühegi KOV ametniku tööülesanne. Töökohti loovad ikka ettevõtted, mitte avalik sektor. Riik näeb enda rolli – üldistavalt – tugistruktuurides a la EAS ja selle võrgustik maakondlike arenduskeskuste näol, ekspordi ja idufirmade toetamises..

Jaanuaris sai loodud Kuusalu vallas registreeritud ettevõtete meili-aadressidest postitusloend. Veebruarikuus korraldasime Kuusalu valla ja Loksa linna koolide õpilastele ja valla ettevõtjatele ühisseminari, mis minu arvates igati korda läks ja annab usku asjaga edasi minna. Minu kogemus on, et eestvedaja / eestvedajad peab olema, ja mingi väikegi grupp kaasamõtlejaid.

Kuusalu valla TOP 10 tööandjad, järjestatuna töötajate arvu järgi, on Balti Spoon OÜ, Kuusalu Vallavalitsus, Galv-Est AS, Remedia AS, Nordic Houses KT OÜ, Hinnu Seafarm OÜ, Multimek Baltic OÜ, Uuri Suurtalu OÜ, Kerno Eesti OÜ ja Kiiu Soon OÜ.

Aprill 2007 seisuga oli Kuusalu vallas 14 registreeritud töötut. Alates 2008. aasta lõpust toimus Kuusalu vallas sarnaselt Eesti teiste piirkondadega registreeritud töötuse oluline kasv. 2009. aastal oli töötuse määr, st registreeritud töötute osakaal  tööealisest elanikkonnast, Kuusalu vallas 6%. Töötuse kõrghetk oli 2010. aasta märtsis, mil  vallas oli 298 registreeritud töötut. Peale seda on töötute arv vähenenud. Võrreldes naaberomavalitsustega – eelkõige Loksa linnaga – on töötute arv olnud siiski suhteliselt väike. 15.08.2014 seisuga on Kuusalu vallas 91 registreeritud töötut. Täna, aprillis 2015, on vallas 79 registreeritud töötut, neist ca 20 pikaajalist.

Töötute tööharjutusest. Alates järgmisest esmaspäevast algab valla töötutele nn tööharjutus, ehk ca 12-liikmeline grupp, mille komplekteerib Töötukassa, mis asukoha mõttes hakkab paiknema Kuusalu noortekeskuses, ja mis keskmiselt kahel päeval nädalas a 6 tundi pakub oma abi heakorra- jms sobivatel töödel. Vallavalitsus leiab neile rakendust heakorratöödel, ka paar kooli, lasteaeda ja rahvamaja on huvi üles näidanud. Siit üleskutse ka ettevõtjatele kui tööandjatele: kui te oleksite nõus oma ettevõtet sellisele grupile tutvustama ja/või neile rakendust leidma kasvõi territooriumi korrastamisel, siis andke julgesti teada. Mingeid rahalisi kohustusi sellega ei kaasne, ka transport kohale ja ära nagu ka toitlustus on töötukassa poolt.

Uuest valla veebilehest. Valla IT-juhi eestvõttel oleme alustanud uue veebilehe loomist, mis saab endale ka loodetavasti sisuka Ettevõtluse ja turismi lehekülje. Need on ka tänasel kodulehel olemas, aga infot ei ole seal just ülearu palju. Vajadus on selgelt paika saada, mis sinna kuuluma saab, mille järele on vajadus? Et ei oleks dubleerimist nt Kuusalu Kuulutajaga jms.

Kuusalu vallas toimub palju omanäolisi kultuuriüritusi. Tänavune „põhisündmus“ on 30. mail Kuusalu keskkooli staadionil, männimetsa varjus, toimuv Kuusalu ja Jõelähtme valla laulu- ja tantsupidu pealkirjaga „Regilaul ja karuäke“. Päev on pühendatud Kuusalu valla aukodaniku Veljo Tormise 85. sünnipäevale. Peost võtab lauljate-rahvatantsijatena osa üle 600 Kuusalu ja Jõelähtme valla inimese. Meie peo rege veavad MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts ja Kuusalu Vallavalitsus. Rege hoiavad õigel teel Karin Soosalu, Taavi Esko, Anu Karjatse, Ott Kask jt. Ühte sündmust nimetaksin nimeliselt veel: LAURITSA LUBADUS, mida tänavu saab näha Viinistu Kunstimuuseumi katlamajas 7. ja 8. augustil algusega kell 19.00. Küllap on ka teie poole pöördutud võimalusel toetussummade eraldamiseks. Siiralt soovitan kaaluda, sest need ja mitmed-mitmed teised kultuurisündmused on tõeliselt heal tasemel korraldatud, mis toovad valda hulgaliselt külalisi ja promovad nii ka kogu elu- ja ettevõtluskeskkonda siin.

Lõpetuseks resümeeriti üksmeelselt, et regulaarsed kohtumised on vajalikud.

Alljärgnevast (kursiivis) ümarlauas konkreetset  juttu ei olnud, aga kuivõrd need andmed olid käepärast, siis olgu need lisatud.

 Maksu- ja Tolliameti andmed sotsiaalmaksu tasumise kohta 2010. aastal näitavad, et maa-asulate elanikest töötab linnades registreeritud tööandja juures u. 60%. Maaelu arengu aruande (2011) andmetel töötavad registriandmete põhjal 28% linnaelanikest ja 73% maaelanikest väljaspool oma elukoha omavalitsust. Ühe Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud küsitluse tulemuste kohaselt jääb töökoha maksimaalne kaugus, mida ollakse nõus igapäevaselt läbima, vahemikku 20-49,9 kilomeetrit.

Kuusalu vallast välismaal tööl käijaid on max 4,9%. Tallinnas käib tööl mehi-naisi võrdselt; Anijalt rohkem naisi ja Loksalt mehi. „Pendeldajad“ on keskmiselt vanuses 30-39 (Loksal nooremad, Anijal vanemad, Jõelähtmes umbes sama mis Kuusalus).

Kaubandus-Tööstuskoda viis 2012. aastal ettevõtjate hulgas läbi uuringu „Kohalik omavalitsus  ettevõtluse edendajana“, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kui ettevõtjasõbralikud on vallad/ linnad Eesti ettevõtjate hinnangutel. Uuringu tulemused näitasid, et hoolimata kohustuse puudumisest peab suurem osa omavalitsustest vajalikuks kohaliku ettevõtluskeskkonna edendamist. Üle 90% küsimustikule vastanud omavalitsustest leidis, et ettevõtjad aitavad elavdada kohalikku elu ning kinnitati, et omavalitsus soovib oma vallas/linnas näha uusi ettevõtteid või olemasolevate laienemist. Ligi 85% vastanutest nõustus ka väitega, et omavalitsuse aktiivne tegevus aitab luua vallas/linnas uusi töökohti või vähemalt säilitada olemasolevaid.

Uuring tõi välja, et küsitluses osalenud omavalitsuste teadlikkus vallas/linnas esinevatest ettevõtlusprobleemidest ei ole kuigi kõrge. Üle poolte omavalitsustest mainis, et nende teadlikkus on selles osas rahuldav või pigem halb. Vallad/linnad sooviksid, et kohalikud ettevõtjad teavitaksid omavalitsusi senisest aktiivsemalt ettevõtlusega seotud muredest.  Ligi 59% omavalitsustest hindas koostööd kohalike ettevõtjatega vähemalt heaks. Uuringust selgus, et koostööd tehakse nii taristu arendamisel, tööhõive valdkonnas kui ka piirkonna turundamisel. Ligi 94% omavalitsustest aitab otseselt kaasa ettevõtliku hoiaku kujunemisele ja ettevõtlusteadlikkuse kasvule oma vallas/linnas. Üle 60% uuringus osalenud omavalitsuse märkis, et nad kajastavad ettevõtlikkust propageerivaid artikleid kohalikus ajalehes või muudes infoallikates. 45% vastajatest korraldab või toetab ettevõtlikkust ja ettevõtlus-teadlikkust edendavaid üritusi (nt koolitused, seminarid, infopäevad, ettevõtete külastused). Uuringust ilmneb, et kõige levinuimaks meetmeks, millega edendatakse noorte ettevõtlikkust, on huviringide toetamine (86% vastanutest). Üle 60% vastanutest mainis ka noorte ettevõtlikkust  arendavate ürituste korraldamise toetamist.

Uuringus osalenud omavalitsused peavad kõige vajalikumaks meetmeks ettevõtluse edendamisel taristu arendamist (88% vastajatest). Sellele järgnesid kiire, lihtsa ja läbipaistva asjaajamise võimaldamine (59%) ning piirkonna tuntuse suurendamine ja/või maine parandamine (57%). Uuringu tulemused näitavad, et omavalitsuste hinnangul on peamiseks teguriks, mis piirab võimalusi edendada ettevõtlust, piisavate rahaliste vahendite puudumine. Ligi 70% vastajatest leidis, et kohalikud  ettevõtjad võiksid teavitada ettevõtlust takistavatest teguritest. 68% valdadest/linnadest leidis, et kohalikud ettevõtjad võiksid üles näidata rohkem initsiatiivikust ettevõtluse edendamise valdkonnas ning teha ettepanekuid, kuidas saaksid omavalitsused aidata kaasa  ettevõtluskeskkonna arengule. Veidi alla poole märkis, et ettevõtjad võiksid osaleda senisest  aktiivsemalt omavalitsuste poolt korraldatavatel ettevõtlus-teemalistel üritustel (nt infopäevad,  koolitused, ümarlauad, ettevõtluskonkursid).

Tagasivaade Scoutsrännakule

Käesolev postitus on tagasivaade 2. aprillil k.a toimunud scoutsrännakule, ja selle “rännaku” läbiteinu emotsioonidele. Kaldkirjas toodud tekst on pärit ürituse kodulehelt.

“Scoutsrännak 2015” on pühendatud Scoutspataljoni taasloomise 14. aastapäevale (29. märts 2001.a). 2015. aastal toimub see traditsiooniline rännak juba kaheteistkümnendat korda. Rännaku eesmärkideks on tutvustada 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvat Scoutspataljoni, tähistada Scoutspataljoni taasloomise aastapäeva ning tutvuda Pakri poolsaare vaatamisväärsustega. Üritus sümboliseerib jõustruktuuride ühtekuuluvust. Rännakust võivad osa võtta kõikide jõustruktuuride esindajad (politsei, piirivalve, päästeamet, kaitsevägi, kaitseliit) ja tsiviilisikud. Osalejate vanus, auaste ja sugu ei ole olulised. Rännakul valib iga võistleja oma tempo ning liikumisformatsiooni. Rännaku pikkuseks on umbes 30 km ja selle läbimiseks on aega 8h.

Ütleks, et: ilus-kena. Veebruari alul analoogsel ettevõtmisel – Ekströmi marss – samaväärse distantsiga läbinuna, aga scoutsrännakul esmaosalejana, pidasin neid üsna samaväärseks. Scoutsrännakul, tõsi küll, tuli valida kahe vormi vahel. Variant A: kaitseväe välivorm; saapad; seljakott; teenistusrelv (automaat) + 1 salv ilma laskemoonata. Variandi A puhul pidi seljakoti raskuseks olema vähemalt 10 kg (ilma relva, salve, vee ja toidu kaaluta). Vajadusel lisati kaalu liivakotikestega. Rännaku ajal võis relv olla seljakotis. Variant B puhul vabalt valitud vorm; vabalt valitud jalanõud; seljakott, rakmed, lahingvest vms. Seljakoti (rakmete, lahingvesti) raskuseks variant B korral pidi olema vähemalt 15 kg (ilma vee ja toidu kaaluta). Vajadusel lisada kaalu liivakotikestega. Ja muidugi võis distantsi ka ilma igasuguse vormita läbida.

Saabumine Paldiskisse oli ette nähtud mitte hiljem kui 08.00. Jõudsin kaheksaste uudiste ajal parklasse, sealt siis veel 3-4 minutit 1. Jalaväebrigaadi territooriumile, kus toimus kohaloleku kontroll ja seljakoti kaalumine. Minu seljakott kaalus 7,5 kilo, nii pidin sinna mõnevõrra liiva kilekottides lisama – siis sai jälle palju. Pärast veelkordset tuunimist võis tulemusega rahule jääda ja stardipaika edasi liikuda, kus tuli stardieelsed pool tundi sisustada külma eemalepeletamise ja kaas-Kaitseliidu liikmetega jutupuhumisega. Sain teada, et meie omi vibusid (aka automaate) seljakotti ei pane, sest ega me mõned sellised pole: kuda sa selle sealt kätte saad, kui juhtub teel olles asi tõsiseks minema 🙂 Päris paljud tulid miskipärast ette antud ajast ehk 8.00 hiljem, ka pool üheksagi veel. Nii oligi, et peale kl 9 kostsid mingid kauged ja ähmased tervitussõnad ja umbes-täpselt veerand kümme asusimegi teele.

Parandus. See „teele asumine“ tähendas tegelikult seda, et pisteti punuma, nii, kuidas kellelgi vormi oli. Tuleb tunnistada, et mul oli esimese saja meetriga selge, et oma olematu rennikoormuse, 11 kg seljakoti ja relvaga ma jooksujalu kaugele ei purjeta, ehk kui tahta ikka distants läbi teha, tuleb jõukohasem liikumiskiirus valida. Niisiis jäin kohe ka oma kamraadidest maha ja läbisingi distantsi üksi oma mõtetega. Huvitav, et ma stardi eel ei märganud seda tempo-asja täpsustada. Tõesti mõtlesin, et kui sama pika Ekströmi marsi kõndis kenasti läbi – hoolimata reipakõlalisest nimest, mis eeldaks ikka kiiret kõndi – siis mis see RÄNNAK väga teistmoodi on. Peale selle, et seljakott ja relv.. Aga vat – oli ikka küll 🙂

Rännakumarsruut läbib Pakri poolsaare ja selle ümbruse looduskauneid kohti ja vaatamisväärsusi. Seoses varakevadega võivad teed ning rajad olla libedad, porised ja vesised. Põhiosa rännakumarsruudist kulgeb mööda kõrvalisi teid, kus liiklusoht on minimaalne. Rännakumarsruudil ei ole takistusi ning puudub vastutegevus. Rännakumarsruudil on teede ristumiskohtades väljas juhatusmeeskonnad. Marsruut on maastikul tähistatud lindiga ning igas julgestuspunktis kilomeetritähis koos infoga (kaart), kus kohas parajasti asutakse. Rännakumarsruudil ei ole lubatud kasutada põhiteelt kõrvale suunduvaid otseteid. Liikumist Paldiski linnas ning maanteeületusi julgestab Sõjaväepolitsei. Suuremad ristmikud on julgestatud. Rajal liiguvad ringi mobiilsed meditsiinigrupid, kes osutavad esmast arstiabi ja vajadusel evakueerivad vigastatud või haigestunud osalejad lähimasse julgestuspunkti või siis 1. Jalaväebrigaadi Tagalapataljoni meditsiinikeskusesse. Katkestanud, haigestunud või vigastatud osalejad toob julgestuspunktidest ära julgestusauto. Igal osalejal on õigus pöörduda abi saamiseks ükskõik millise liikuva meditsiinigrupi või raja julgestuspunktis asuvate julgestajate poole.

Räägiks ilmast ka. Eelmisel õhtul vaatasin kahte saiti: ilm.ee ja yr.no. See ei oleks kuigi originaalne viktoriiniküsimus, et kumma prognoos täpsemaks osutus. Ilm.ee rääkis +6 kraadist ja vähesest tuulest ning vähestest sademetest. Yr.no aga, et sooja on +1+2 kraadi, vihma sajab reipasti ja ka lörtsi sekka, ning tuult on kohati kuni 15 m/s. No muidugi osutus norrakate sait täpseks! Okei, ega se’st vihmast suurt muret pole: kui nahk kuum, aurab lisanduv niiskus riietest üsna hästi ära ja külm ei jõua hakata. Ja tuul häris ka ainult Pakri poolsaare rannikul – sisemaal metsa vahel polnud tuult ollagi, siis oli mõnusad suured loigud ja pori, paju pori…

Toitlustamine. Umbes 10 km asub rännakumarsruudil sõdurikodu, kus raha eest on võimalik osta pirukaid ja muid magusaid ja soolaseid suupisteid. Rännakumarsruudi 20. kilomeetril pakutakse osalejatele tasuta sooja mustikasuppi. Vee ja tee jagamise punktid on julgestuspunktides ning finišis. Vesi ja tee on tasuta. Peale finišeerimist pakutakse osalejatele 1. Jalaväebrigaadi Tagalapataljoni sööklas tasuta sooja sõdurisuppi.

Õige pisut nuriseks ka. Raja tähistus oli okei, ja no peaks ikka eriline ufo olema, et seal ära eksida. Aga puudusid infoviidad näiteks selle kohta, et järgmine joogipunkt on x vahemaa pärast. KUI need on iga-aastaselt samades kohtades, siis teist- ja enamkordsel osalejal on need teada, aga mina algajana oodanuks küll seda infot rajal rohkem. Sama finishini jäänud maa kohta: mulle meenub kaks silti, üks, mis teatas, et 5 km veel, ja teine, et finish 500 meetrit. Raja suunda näitavaid silte-viitu oli küll, sinna saaks kenasti ka selle kilomeetri-näidu lisada. Kõik ei ole gepsu-kasutajad 🙂 No ja see pisiasi veel, et teed mina rajal ei näinud. Aga olgu, vett oli see eest piiramatult.

Ja nii saigi muudkui astutud. Kokku tegin 3 puhkepeatust seljakotil istudes ja ühe metsapeatuse. Sõin ära kaasas olnud 2 shokolaadi ja ühe halvaa. Lisaks plasttops vett igas vastavas punktis ja 2 topsi mustikajooki (supiks ei saa seda nimetada). Sõdurisaapad teenisid ausalt: ei mingeid ville, jalad jäid kuivaks finishini. Finishis ulatati kenasti kõikidele diplom, ja siis polnud muud, kui kohe autosse ja kodu poole, kuhu olin arvanud varem jõudvat. Supp jäi sedakorda söömata. Oli mõnus pingutus, küllap järgmisel aastal jälle!

003

Kokkuvõte kultuurilis-tervisesportlikust nädalavahetusest

Seekordne nädalavahetus oli hoolimata kurjakuulutanud ilmaennustusest nii mitmekülgne ja sisukas, et panin need emotsioonid kohe kirja.

Laupäeval toimus Kehra Rahvamajas rahvarõivapäev ja kirbukas. Viimasest ei oska ma midagi arvata, aga mind paelus eeskätt kl 11-12 välja kuulutatud loeng Harju-Jaani kihelkonna rahvariietest, seda ERMi konsulendi Reet Piiri poolt. Ei tea, kuidas lugejaga, aga minul pole rahvariietest küll paraku ei suurt ega väikest pilti, nii lootsin tunnise teadmiste ammutamisega seda puudujääki (vähemalt osaliselt) likvideerida. Nii läkski: Reet Piiri tegi väga põhjaliku ülevaate rahvarõivandusest, läbi selle eri tahkude, riietuse, sajandite, geograafia jms. Mis jäi lahjaks, oli just Harju-Jaani rahvarõivaste käsitlus, aga muidu oli igati ok 🙂

Kehrast kimasin edasi Voose Rahvamajja, kus kestis Kodukant Harjumaa korraldatud poolepäevane kärajate üritus Harjumaa külade tuleviku teemal. Osavõtjaid palju ei olnud, aga küllap oli igal osalejal selle võrra rohkem häid ideid ja ettepanekuid kaasas. Kuusalu vallast näiteks oli neli külaliigutajat osalemas, samas kui lähemal asuvast Raasiku vallast mitte kedagi (: Kogutud ideed saavad olema aluseks uue Kodukant Harjumaa arengukava koostamisel ja kuuldavasti saab esimest analüüsi kuulda-näha linnade ja valdade päevadel algaval nädalal.

Edasi Raasikule, kus oli juba alanud kohalike pallivõlurite lahing Tallinna Kalev II-ga. See oli FC Jokeri teine mängu koduväljakul hiljuti alanud hooajal, eelmine mäng jäi mul Eestist eemal oleku tõttu vahele. Hoolimata jäisest tuulest oli ikka väga uhke staadionile jõudes klubi värvides lipumerd, täienenud taristut ja hulgaliselt kaaspoolehoidjaid kohata. Ja tasus kannatusi, sest Joker võitis 4:2. Ootan juba järgmist mängu, sedakorda 2. aprillil ja Maardus!

Pühapäev oli matka-päev: nimelt korraldasid Kolgaküla selts ja Looduse Omnibuss vahva matka Kolgakülast Nõmmeveskile. Foto-kokkuvõte on Facebookis olemas, neid siinkohal lisama ei hakka. Oli mõnus hapnikurikas liikumispäev, tänud siinkohal veel korraldajatele! Koju jõudes sai köetud saun ja selle juurde desserdiks üks Raasiku Õlletehase märzeni-õlu 🙂

Eelinfona lisan, et MTÜ Raasiku Rajad kavandab aprilli teises pooles kolme rahvamatka – huvilised, jälgige reklaami Facebookis ja Sõnumitoojas.

Ekströmi marss ja Kaitseliit

1. veebruaril toimus KL Tallinna maleva ja MTÜ Estlander korraldatud rahvamatk nimega „Ekströmi marss 2015“ marsruudil Valkla-Muuksi-Pudisoo-Kolga-Hara. Sündmus oli pühendatud Tartu rahu 95ndale aastapäevale ja KL Tallinna maleva 90ndale aastapäevale. Ürituse eesmärk oli sõjaajaloo mälestamine, liikuva eluviisi propageerimine ja KL tegevuse tutvustamine. Rahvamatkana läbviidav üritus on matk Soome ohvitseri Martin Ekströmi rügemendi lahinguteel Vabadussõja suurpealetungil alates Valkla positsioonist kuni Hara lahe dessandipaigani. Martin Ekströmi juhitud soomlaste vabatahtlik üksus saabus 1918. aasta 30. detsembri hommikul Tallinna sadamasse jäälõhkuja Tarmoga. Kogu Ekströmi üksus, kokku 1157 meest, osales 7. jaanuaril alanud Eesti Vabadussõja Viru rinde üldpealetungil lähtekohaga Valklas, Hara lahe edukal dessandil vastase selja taha ning sealt edasi kuni Narva vabastamiseni. Selle eest ülendas kindral Laidoner Ekströmi koloneliks.

Hommikust peale sadas laia märga lund, teed olid lobjakased. Kella 9ks Valkla kivi juurde kogunenud matkalised juhatati kõigepealt Valkla palvemajja, kus toimus lisaks hoone ja selle ajaloo ka eesseisva matka – marsruut, joogi- ja söögipeatused, esmaabi – tutvustamine. N.ö stardis saime endile A3 formaadis kaardid, mille pöördel ülevaade Ekströmi soomlastest Vabadussõjas. „Nii öelda“ sellepärast, et ega tegelikult mingit starti ei antud, rahvas hakkas tasapisi liikuma, öeldes kahe auto juures oma nime ja saades kaardi vastu J Registreerunuid oli märkimisväärselt rohkem olnud, kui lõpuks kohale tuli, aga öeldakse ju, et pole halba ilma, on vale riietus 🙂

Nii me siis muudkui astusime ja astusime, ühe kaasmatkaja Endomondo reipalt edusammudest raporteerimas. Esimesed 20 km oli keskmine kiirus 8 km tunnis, hiljem metsavahel (Kolga-Hara lõigul) tempo langes. Ajapikku joonistus välja, et matkaliste seltskonda kuulusid ka kaks kepikõndijat (tervitused siinkohal Joaveski külavanem Rene Meimerile), kaks koera, kaks sinelites võitlejat – miskipärast kõiki kaks, mitte et nad siis paari kaupa liikunud oleks. Eraldi võiks veel esile tõsta Tallinna kooliõpilasi, kellest valdav enamus arvas lumelögaga välja tulles, et õhukese tallaga tennise moodi jalanõud ja teksapüksid (või äärmisel juhul puuvillased nn vabaaja püksid) on just need kõige sobivamad riietusesemed ja jalanõud. Noortel inimestel vast tervis ka parem, loodetavasti ei olnud järgmisel koolipäeval kaod väga suured.. Sõdurisaabastes oli tegelikult väga noobel käia: jalad olid kuivad ja ei mingeid ville. Kaitseliitlase provileeg 🙂

Enne matka arvasin, et mis matk see mööda teid ikka on, aga tegelikkuses polnud hullu: soovi korral võis käia teepervel lumes, ja no lõik Kolga-Hara oli põhimõtteliselt ju metsavahetee. See viimane, ja arvestades, et see oli ka matka lõpuosa, oli muidugi üsna ränk, minule vähemasti. Sulailm ajas roopad vett täis ja kohati oli asi sirgjoonelisest kulgemisest üpris kaugel. Puudki tilkusid innukalt, ja kui sellest veel vähe, siis sai vett kaasavõetud pudelist lisaks ammutada. Kiidan siinkohal kaasvõitleja Schmidti, kelle soovitus võtta vett kaasa suhtega 1 liiter 10 kilomeetri kohta ehk vähemalt 3 liitrit, osutus vägagi täpseks. Finishisse kooberdamise järgselt puu najal teed lürpides ja pirukat süües läks enesetunne paremaks – ja oligi vaja juba autole asuda, et stardipaika elik Valklasse tagasi saaks. Veoki kastis puges külm korralikult naha vahele, millest ei saanudki enne korralikult lahti, kui kodus kuumas saunas. Aga asi oli seda väärt!

Kuigi tegemist ei olnud militaarmatkaga, siis teatud kaitseväeline mõõde selles ometigi sisaldus. Sestap lisan siia mõned mõtted Kaitseliidust.

Kaitseliit on midagi palju enamat, kui relvaga metsas jooksmine või lõkke ääres istumine. See on lahedate inimeste tutvuskond, mis kujuneb üldjuhul suuremaks kui eeldada oskame. Kaitseliidu struktuur pakub häid võimalusi militaar- ja juhtimisvaldkondades väljaõppe saamiseks ja eneseteostuseks. On ka hulgaliselt teisi adrenaliinirikkaid ettevõtmisi, näiteks matkad, üleelamiskursused, militaar-, laske- ja spordivõistlused jpm. Paljud aktiivsed inimesed, kellele lisaks kaitsetahtele meeldib looduses viibida ja tegutseda, on leidnud Kaitseliidus endale väljundi. Osaletakse isamaalisuse kasvatamisel, propageeritakse sportlikke eluviise, abistatakse päästetöödel kriisiolukordades ja tehakse aktiivset koostööd pääste ja korrakaitse eest vastutavate institutsioonidega.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili kirjutab viimases „Kaitse Kodu“ numbris: Riigikaitse arengukava seab olulisi ülesandeid Kaitseliidule: oleme esimesed, kes ohtudele vastu astuvad, olgu see siis sõjategevus, sisekaitselised toetusülesanded või muud kriisireguleerimise tegevused. Selline ülesandepüstitus tuleneb Kaitseliidu olemusest – vabatahtlikust kodanikuinitsiatiivist ja sellest, et oleme esindatud kogu Eesti territooriumil. On oluline, et KL kasutamine on kooskõlas tema olemusega, meid tuleb hõlmata meie tugevustes tervikorganisatsioonina, tagades tasakaalu sõjaliste ja mittesõjaliste tegevuste vahel.“

Kinnisvarapakkumistest ja –tehingutest Kuusalu vallas

Uudistasin veidi http://www.kv.ee kinnisvaraportaalis, mida Kuusalu vallas pakutakse ja millises mahus kinnisvaratehinguid Maaameti andmetel tehtud on. Et 2014. mai lõpus sai samasugune ülevaade koostatud, siis siinses on tänast seisu võrreldud ka poole aasta tagusega.

Korterite müük: kokku valla peale 35 kuulutust (mais 42), enamikus Kiiu ja Kuusalu alevikus, kümmekond pakkumist ka nii Kolga alevikus kui Suurpea külas, üks Kolga-Aabla külas ja Rummu külas. Hinnad 600 eurot (Rummus, müüb kohtutäitur) kuni 55 000 eurot (2-toaline Kiius). Ruutmeetri hinnad 15-1214 eurot.

Majade müügipakkumised: 67 unikaalset (kevadel 63), kalleim 675 tuhandega endine sõjaväeosa-hoonestus Pärispeal. Elamute hinnalagi on 399 000: mereäärne kinnistu kahe elumajaga Jumindal. Järgmine pakkumine on Salmistul 360 000-ga. Odavamas otsas on võimalik soetada 15-16 tuhandega amortiseerunud majapidamisi, lisaks 4500 euroga autosuvila.

Majaosadest on pakkumisel 1 Uuri külas asuv ridaelamuboks.

Maatükkide müügipakkumised: kv.ee andmetel on Kuusalu vallas hetkel müügis kuni 207 unikaalset (üsna mitmed on esindatud rohkem kui ühe kuulutusega, võimalik, et kõiki ei märganud) maatükki, rohkem kui pooled neist elamumaa sihtotstarbega. Mais 2014 oli pakkumisi paarkümmend tükki rohkem. Kalleimad pakkumised on Instituudi kinnistu Pärispeal (675 tuhat) ja Kotka Forelli kinnistu (1 miljon). Krundi saab soetada ka 2200 euro eest. Lähtuvalt sihtotstarbest ja asukohast on hinnad raskesti võrreldavad.

Äripindade müügi kategoorias on 9 unikaalset pakkumist, sealhulgas näiteks jätkuvalt Pärispea ja Kotka kalakasvandused hindadega vastavalt 1,6 ja 1,0 miljonit. Garaazide müügipakkumised puuduvad.

Üüripakkumised: mis tahes üüripakkumised (korterid, majad, maad, äripinnad, garaazid) Kuusalu vallas detsembris 2014 puuduvad. Kevadel 2014 pakuti üürile ühte 1-toalist korterit Suurpeal; äripindade rendipakkumisi oli kolm, samuti üks tootmismaa lagunenud hoonetega Kolga-Aablas.

Tehingute statistikast (Maa-ameti veebilehelt): ajavahemikul 02.05.2014-07.12.2014 ehk tänavu seitsme kuuga tehti Kuusalu vallas kokku 228 tehingut kinnisvaraga, sh 164 ostu-müüki ja 53 kinkimist. Müüjatest 161 olid eraisikud ja 52 eraõiguslikud juriidilised isikud, 6 välismaalased. Ostjatest eraisikuid oli vähem – 149 – samas ettevõtteid oli rohkem – 64, lisaks soetas kinnisvara 12 välismaalast (ajavahemikul 1. mai 2013 – 1. mai 2014 oli neid 6). 76-l juhul oli kinnisasja sihtotstarve elamumaa, 95-l juhul maatulundusmaa. Pindalalt vahetas omanikku kokku 647 hektarit kokku 7,17 miljoni euro väärtuses. Tehingute arvult aktiivsemad kuud olid juuni ja september (vastavalt 41 ja 52 tehingut kuus), passiivsemad kuud olid mai ja oktoober (vastavalt 19 ja 16).

Võrdluseks, et ajavahemikul 01.05.2013-01.05.2014 tehti Kuusalu vallas kokku 320 tehingut kinnisvaraga, sh 234 ostu-müüki ja 63 kinkimist. Tehinguid hoonestatud maaga toimus sel ajavahemikul 88 ja hoonestamata maaga 180. Pindalalt vahetas omanikku kokku 913,7 hektarit kokku 8,07 miljoni euro väärtuses.